| AVALEHELE | PROJEKTIST | TEOKSIL | VÕRGUSTIKUTÖÖ VÄLJAANNE | LUGEMIST | HOOLIV KOGUKOND | IN ENGLISH |
Projekt: ERIKOOLIST TAVAELLU TÕHUSA VÕRGUSTIKUTÖÖ TOEL
Mis see on?
Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi väljakuulutatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi programmi „Riskilapsed ja -noored“ projekt „Jätkutugi erikoolist või vanglast vabanenud noortele“
Projekti teostaja: SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus.
Projekti partner: Maarjamaa Hariduskolleegium
Projekti kestus: veebruar 2015- veebruar 2016
Projekti pikaajaline eesmärk on: Jätkutoe pakkumise süsteemse mudeli rakendamise ning võrgustikuliikmete pädevuse ja motivatsiooni suurendamine, mille tagajärjel on Eestis suurenenud erikoolist vabanenud noorte toimetulek ja vähenenud retsidiivne käitumine.
Projekti üldeesmärk:
Projektitegevuste tulemusena:
- on paranenud Maarjamaa Hariduskolleegiumis õppivate ja kodukohta tagasipöörduvate noorte sotsiaalne toimetulek ning neile suunatud jätkutoe kättesaadavus ja kvaliteet.
- on välja töötatud erikoolist vabanenud noortele jätkutoe pakkumiseks vajalikud erinevatele osapooltele mõeldud programmid, metoodika ja juhendmaterjalid.
- Erikoolide töötajate (õpetajate, sotsiaalpedagoogide, psühholoogide, järelevalveametnike jt tugispetsialistide) jätkutoe pakkumise kompetents on suurenenud.
- Lapsevanemad on teemakesksete grupinõustamiste kaudu senisest enam kaasatud võrgustikutöösse ning nende abistamisoskused, vanemlikud oskused ja noorele täiendava toe pakkumise suutlikkus on suurenenud.
- Informatsioon programmide rakendamise kohta on teavitustegevuste kaudu jõudnud jätkutoe pakkumisega seotud sihtgruppide, teenuse tellijate ja laiema avalikkuseni.
Miks see on oluline?
13% kuritegudest Eestis sooritavad alaealised. Eestis registreeritakse ca 3000 alaealiste kuritegu aastas, mis moodustab 5–6% kogukuritegevusest. Alaealisi on võimalik õigele teele suunata ning ümber kasvatada kergemini kui täiskasvanuid ning just selle grupiga tegelemine annab kõige suuremaid tulemusi kuritegevuse vastases võitluses.
Korduvkuritegevus on väga suureks probleemiks, näiteks üle 60% Eesti kinnipeetavatest ja kriminaalhooldusalustest on korduvkurjategijad. Korduvkuritegevust mõjutavad lisaks isiksuslikele ja demograafilistele teguritele ka sõltuvusainete kasutamine, kinnipeetavate vabanemisjärgne toimetulek – seda eelkõige esimesel vabanemisjärgsel aastal[1].
Üheks korduvkuritegevuse riskiks on noorte madal haridustase ja statistiliselt on umbes 200 noort kriminaalhoolduses algharidusega ja ligi 100 noort on tegevusetud ehk ei tegelegi millegagi. Tihti on noorte perekond probleemne ja lähedastel puudub motivatsioon või oskus noore jaoks oluliste otsuste tegemisel aidata.
Noored, kes lähevad erikoolist välja, suundudes tagasi vanasse keskkonda või uude keskkonda, peaksid saama toetatud riskisituatsoonide ja pingeliste olukordadega toimetulekuks. Aastane tugi on noorele hädavajalik kohanemiseks keskkonnaga, mis on võrreldes erikooli kontrollitud keskkonnaga ebastabiilne ja riskiderohke. Kohapeal loodud võrgustik (kuhu on haaratud peale spetsialistide ringi ka noore mitteformaalne võrgustik) suudab anda noorele tahet ja motivatsiooni kasutada erikoolis omandatud sotsiaalseid ja toimetulekuoskusi ning kujundada oma edasist karjääri. Võrgustik peaks lisaks ennetavatele tegevustele sekkuma kiiresti kriisisituatsioonides, et takistada õpilase tagasilangemist varasematesse käitumismustritesse.
[1] Grann, Danesh, & Fazel, 2008; Gideon, 2009
Projekti tulemusena tõuseb erinevate sihtrühmade (haridustöötajad, lapsevanemad, koolitajad ja nõustajad) teadlikkus sugude temaatikast ning luuakse ja teostatakse laiapõhjaline ja jätkusuutlik tegevusprogramm, mis võimaldab osalejatel omandada praktilisi oskusi ja soodsaid hoiakuid sootundliku arengukeskkonna loomiseks poistele ja tüdrukutele. Loe lähemalt
ÜHISED LAHENDUSED – PAREM ELU
Projekti “Noorte sotsiaalne toimetulek koostöövõrgustiku ja motivatsiooniprogrammi toel” lõppseminar
Noorte motivatsiooni- ja sotsiaalsete oskuste programmi värsked juhendajad koos projektimeeskonna liikmete Koidu Tani-Jürisoo ja Ene Velströmiga 22.veebruaril 2016.a. toimus projekti lõppseminar. Seminar oli hea meenutus 2014-2016.aasta joooksul läbikäidud teest ja toimunud sündmustest. Maailmakohvikus arutleti projektitegevuste [...]
Erikool – kas kasvatus- või karistusasutus?
Kas tegu on kinnipidamisasutusega, mille eesmärk on õigusvastase teo toime pannud lapsed ühiskonnast eraldada ja neid kohtu määratud ajani kinni pidada, väljendades nii ühiskonna hukkamõistu nende tegude suhtes? Või on erikool kasvatusasutus, mis ei keskendu [...]
Erikoolid kasvavad koolkodudeks
Erikoolid kasvavad koolkodudeks 11. detsember 2015 - Emajõe õppekeskuse lindi lõikasid läbi Toomas Rapp (YIT Ehitus), Urmas Somelar (RKAS), Mart Laidmets (HTM), Mäksa vallavanem Timo Reinthal ja Maire Reest. Foto: Tiit Mõtus Erivajadustega laste koolide tegutsemise [...]
Projekti pikaajaline eesmärk on: Jätkutoe pakkumise süsteemse mudeli rakendamise ning võrgustikuliikmete pädevuse ja motivatsiooni suurendamise tagajärjel on Eestis suurenenud erikoolist vabanenud noorte toimetulek ja vähenenud retsidiivne käitumine.
Üldeesmärk:
Projektitegevuste tulemusena on paranenud Tapa ja Kaagvere erikoolis õppivate ja kodukohta tagasipöörduvate noorte sotsiaalne toimetulek ning neile suunatud jätkutoe kättesaadavus ja kvaliteet. On välja töötatud erikoolist vabanenud noortele jätkutoe pakkumiseks vajalikud erinevatele osapooltele mõeldud programmid, metoodika ja juhendmaterjalid.Erikoolide töötajate (õpetajate, sotsiaalpedagoogide, psühholoogide jt. tugispetsialistide) jätkutoe pakkumise kompetents on suurenenud. Samuti on lapsevanemad teemakesksete grupinõustamiste kaudu senisest enam kaasatud võrgustikutöösse ning nende abistamisoskused, vanemlikud oskused ja noorele täiendava toe pakkumise suutlikkus on suurenenud.
Informatsioon programmide rakendamise kohta on teavitustegevuste kaudu jõudnud jätkutoe pakkumisega seotud sihtgruppide, teenuse tellijate ja laiema avalikkuseni.
Projekti eesmärgid täidetakse läbi 4 alaeesmärgi saavutamise:
- On välja töötatud erikoolist vabanenud noortele jätkutoe pakkumise süsteemne mudel koos erinevatele osapooltele mõeldud programmide, metoodika ja juhendmaterjalidega.
- On suurenenud Tapa ja Kaagvere erikooli töötajate (õpetajate, klassijuhatajate, kasvatajate, sotsiaalpedagoogide, psühholoogide, tugispetsialistide) pädevus noortele jätkutoe pakkumiseks ning koostöö tegemiseks noorte mitteformaalse võrgustiku liikmetega.
- On suurenenud erikoolist vabanenud noorte mitteformaalse võrgustiku liikmete abistamisoskused, lapsevanemate vanemlikud oskused ja noorele täiendava toe pakkumise suutlikkus.
- Jätkutoe pakkumisega seotud sihtgrupid, teenuse tellijad ja laiem avalikkus on teadlikud jätkutoe süsteemsest mudelist ning selle rakendamise võimalustest.
Projekti tulemusel:
Projekti „Erikoolist tavaellu tõhusa võrgustikutöö toel“ tegevuste tulemusena on suurenenud erikoolidest vabanevate noorte toimetulek ning jätkutoe kättesaadavus ja kvaliteet Eestis on paranenud. Tapa ja Kaagvere erikooli jätkutoe pakkumise kompetents on suurenenud. Eestis on suurenenud erikoolist vabanenud noorte mitteformaalse võrgustiku liikmete abistamisoskused ja täiendava toe pakkumise suutlikkus.
Programm on osa Haridus- ja Teadusministeeriumi üldisest strateegilisest tegevusest, mis on suunatud laste ja noorte heaolu parandamisele, formaalharidussüsteemi ja noorsootöö mitmekesistamisele ning selle abil ka ennetustööle. Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit.
Lisainfo programmi kodulehelt www.entk.ee/riskilapsedjanoored/ ja Facebook’ist www.facebook.com/RiskilapsedJaNoored
Logi sisse:
Kasutajanimi:
Parool:
Mis on Hooliv Kogukond?
HOOLIV KOGUKOND on kogukonna koostööl põhinev tegevusmudel noorte riskikäitumise vähendamiseks ja nende toimetuleku toetamiseks
Igal aastal vajavad tuhanded lapsed üle Eesti toetust oma kogukonnalt, et oma igapäevaeluga toime tulla. Meil on olemas tugevad kogukonnad ja asutused, kes soovivad laste heaks midagi ära teha. Hooliv Kogukond aitab käivitada nendevahelise koostöö ja pakub vahendeid, kuidas kogukond üheskoos tegutsedes saab riskikäitumist ennetada ning abivajajat kõige paremini aidata.