Kujundav hindamine

“Numbrite küsimus koolis on käesoleval ajal põletavaks päevaküsimuseks tõusnud. Nende kõrvaleheitmine on peaaegu nagu pedagoogilise uuenduse sümboliks saanud, sedavõrd populaarne ja üldine on see nõue. Kus aga koolireformist juttu, seal puudutatakse tingimata ka numbrite süsteemi varjukülgi koolielus. Leidub isegi koole, kes oma uuenduspüüete karakteri-seerimiseks numbrite puudumise alla kriipsutavad. Küsimus on seda silmas pidades ka neile tähtis, mispärast tarvilikuks peame tema juures põhjalikumalt viibida, asja poolt ja vastu rääkivad arvamused läbikaalumisele võtta, et otsusetegemine kergem oleks.”
- Peeter Põld “Kasvatus ja Haridus”, 1918

Kliki linkidel, et lugeda lähemalt kujundava hindamise kohta:

Kujundava hindamise teoreetilised probleemid ja neist tulenevad rakenduslikud järeldused – Aaro Toomela

Hindamise koolikorralduslikud lahendused: õpilase käitumise (sh hoolsuse) hindamine ja kujundav hindamine – Maria Jürimäe ja Anita Kärner

Lõik Martin E. Seligmani raamatust “Ehe õnn”

“Kaks nädalat hiljem rohisin ma aias koos oma viiese tütre Nikkiga. /…/ Ja kui ma juba rohin, siis ma rohin. Aga Nikki loopis umbrohtu õhku, lõi laulu ja tantsiskles. Kuna ta mind häiris, käratasin tema peale, mispeale ta astus eemale. Kuid mõne hetke pärast oli ta tagasi ja ütles: „Issi, tahaksin sulle midagi rääkida.“
„Jaah, mida siis, Nikki?“
„Issi, kas sa mäletad, milline ma olin enne oma viiendat sünnipäeva? Nii kolmeaastasest viieaastaseni. Olin piripill, töinasin iga päev. Oma viiendal sünnipäeval ma otsustasin: enam ei tönni. See oli raskem kõigest, mis ma kunagi olen teinud. Ja kui mina sain oma tönnimisest jagu, siis võid sina jagu saada oma torisemisest.“

Mulle oli see lausa ilmutus. Nikki tabas otse naelapead. Jah, olin tõesti jõhker. /…/ Veelgi tähtsam oli äratundmine, et Nikki kasvatamine ei tähenda tema puuduste õgvendamist. Sellega tuleks ta ise toime. Peaksin hoopis püüdma arendada seda varaküpset võimet, mida ta ilmutas. Ma nimetaksin seda pilgu heitmiseks oma hinge, meie žargoonis – sotsiaalne intelligentsus. Tuleb teda aidata, et ta suudaks seda sulandada oma ellu. Kui kaitseks tormide eest, mis tema teel vältimatult ootavad. Nüüd taipasin, et laste kasvatamine ei tähenda üldsegi selle otsimist, mis neis on viltu. Selle asemel tuleb hoopis otsida ja arendada nende võimeid ja eeliseid, aidata neil leida nišši, milles nad saaksid oma positiivsed suundumused välja arendada.”