- \n
- mida sa lootsid mitte-midagi-tegemisega saavutada? Mida veel?<\/li>\n
- millep\u00e4rast see sulle oluline oli? Millep\u00e4rast veel?<\/li>\n
- mis oli selles mitte-midagi-tegemises meeldivat? mida sa ise selleks olid teinud? Mida veel?<\/li>\n
- mis sind selles mitte-midagi-tegemise olukorras h\u00e4iris v\u00f5i ei meeldinud? Mis veel?<\/li>\n
- mida sa v\u00f5iksid teisiti teha, kui sul see soov on? Mida veel? Mis kasu see annaks sulle?<\/li>\n<\/ol>\n
Valdur Mikita kirjutab oma raamatus\u201c Lindvistika\u201c, et me tahame pidada v\u00e4\u00e4rtuslikumateks ja \u00f5igemateks neid, kes on ekstravertsed ja rohkem ennast v\u00e4ljendavad. Samas v\u00e4ljendame pettumust introvertsete isikute suhtes, kes on v\u00e4hese v\u00e4ljenduslikkusega ja p\u00f6\u00f6ratud rohkem sissepoole – nagu eelpool kirjeldatud mitte-midagi-tegev laps. V\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsuse tagamine introvertsele ja ekstravertsele lapsele kuulub ka sootundliku pedagoogika raamistikku.<\/p>\n
Sootundliku pedagoogika aluseks on \u00a0kriitilise m\u00f5tlemise ja loovm\u00f5tlemise \u00fchendamine. Selle eesm\u00e4rgiks on arendada \u00f5pilase teadlikkust isikuvabadustest, demokraatiast, v\u00f5rd\u00f5iguslikkusest ja v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsusest inimestena. Teadvustada ja tunnistada autokraatliku v\u00f5imu piiravat m\u00f5ju isikuvabadustele ja indiviidi ja \u00fchiskonna arengule. Arendada v\u00f5imet astuda konstruktiivselt vastu autokraatlikele n\u00e4htustele. See eeldab, et \u00f5pilane on aktiivne looja, mitte passiivne vastuv\u00f5tja ja teadmise kasutusootele panija.<\/p>\n
Kodus ja koolis nagu igas demokraatlikus riigis arutatakse enne seaduse vastuv\u00f5tmist k\u00fcsimused l\u00e4bi. Tavaliselt k\u00e4ib kodus (ja ka koolis) n\u00f5nda, et ema-isa otsustavad ainuisikuliselt, kuhu minnakse, mida tehakse, mida ostetakse, mis on lubatud ja mis pole lubatud. Loomulikult hoitakse sellega aega kokku v\u00e4ikelapse eas ja imestatakse puberteedi eas, et koost\u00f6\u00f6 ei laabu ja selle saavutamiseks l\u00e4heb liiga palju aega ja energiat.<\/p>\n
Enne, kui minna kaubanduskeskusesse, tasuks kodus arutada. Millep\u00e4rast sinna minnakse? Kui minnakse m\u00e4nguasju ostma, siis mida nimelt keegi soovib. Kui ei ole kindlat soovi, siis tuleks eesm\u00e4rk \u00fcmber s\u00f5nastada (tutvuda m\u00e4nguasjade valikuga, et teisel korral teha parim valik) ja leida uued \u00fclesanded: otsida uusi ja p\u00f5nevaid m\u00e4nguasju ja neid \u00fcksteisele n\u00e4idata ja uurida kohapeal, k\u00fcsitleda m\u00fc\u00fcjaid, lasta n\u00e4idata m\u00e4nguasja v\u00f5imalusi. Kodus aga arutada:\u00a0 mida sa teha tahad? Millise asja abil sa seda saad teha? Millise asja abil seda veel saab? Millist poes n\u00e4htud asja saab selleks kasutada? Milleks teda veel saab kasutada? Millep\u00e4rast just see asi on oluline lapse jaoks? Mida ta ei saa, kui tal seda m\u00e4nguasja pole? Kuidas sellele asjale minev rahasumma sobib pere eelarvesse?<\/p>\n
Sootundliku pedagoogika asi on siin demokraatlik l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimine ja m\u00f5tlemise arendamine. Sooliselt tundlik on sellejuures see, et vanemad ei ostaks poistele ainult autosid ja t\u00fcdrukutele nukke, poistele siniseid ja t\u00fcdrukutele roosasid asju. M\u00e4ngukeskkond peab v\u00f5imaldama igasugust tegevust \u00a0ja h\u00fclgama soolised stereot\u00fc\u00fcbid. T\u00fcdrukule sobib samamoodi m\u00e4nguauto, et saada v\u00f5imekaks ruumilise taju osas: kuhupoole keerata rooli, kui auto s\u00f5idab tagurpidi m\u00e4ngugaraa\u017ei. Poistele sobib nukuriideid joonistava disaineri komplekt v\u00f5i vahendid tikkimiseks, sest mikroliigutuste arendatus aitab kaasa silma ja k\u00e4e koost\u00f6\u00f6le ning seega parenevad v\u00f5imalused lugemisfunktsiooni kujunemiseks ja impulsi kontrollimiseks. T\u00fcdrukutele on j\u00f5ukohane ja vajalik allutada materjali tehnoloogiatunnis ning tegelda puu- ja metallit\u00f6\u00f6ga, poisid aga on v\u00f5imelised endale kuduma m\u00fctsi ja tegelema \u00f5mblemisega, mis on ka materjalide tundma\u00f5ppimisel oluline. T\u00e4nap\u00e4eval on normaalne, kui koristada ja kokata oskavad m\u00f5lemad sugupooled.<\/p>\n
Mis teeb sootundliku pedagoogika unikaalseks on t\u00e4helepanu soolisest arengust l\u00e4htuvatele vajadustele. Sootundlik pedagoogika on \u00f5pilasekeskne, kel on kontakt kodu\u00fcmbruse ja kogukonnaga ja kontakt nii maailma kui ka inim\u00fchiskonnaga.<\/p>\n
Sootundlik pedagoogika rakendustunnused \u00f5petaja poolt vaadatuna:<\/strong><\/p>\n
- \n
- \u00f5petaja tunnistab, et ta pole \u00f5ppija jaoks ainuke teadmiste l\u00e4te ja v\u00f5imaldab kontakte teiste allikatega<\/li>\n
- \u00f5petaja on refleksiivne isik, kes v\u00f5tab\u00a0endalt ja teistelt tagasisidet \u00f5piprotsessi muutmiseks<\/li>\n
- \u00f5petaja ei s\u00fc\u00fcdista kunagi \u00f5pilast v\u00f5i lapsevanemat suutmatuses ja muudes asjaoludes, vaid k\u00e4sitleb nende reaktsioone\u00a0 kui v\u00f5imalusi teha muutusi enda tegevuses ja keskkonnas<\/li>\n
- \u00f5petaja ehitab tunni \u00fcles nii, et iga \u00f5pilase kogemus saab tema jaoks hetkel maksimaalse t\u00e4iustumise v\u00f5imaluse, arvestades ealisi, soolisi, arengulisi, ps\u00fc\u00fchilisi ja kultuurilisi vajadusi<\/li>\n
- \u00f5petaja tunneb, milline on \u00f5pilase intellektuaalne, emotsionaalne ja sotsiaalne v\u00f5imekus ning loovus<\/li>\n
- \u00f5petaja loob v\u00f5imalused seoste loomiseks, prognoosimiseks, anal\u00fc\u00fcsimiseks ja s\u00fcnteesimiseks,\u00a0 j\u00e4lgimiseks ja\u00a0 v\u00e4\u00e4rtustamiseks, suhestumiseks<\/li>\n
- \u00f5petaja loob koos kogukonna ja \u00f5pilastega v\u00f5imalused ennast tunda vabana valikutes,\u00a0 teiste austust ja eneseaustust p\u00e4lvivana, kuuluvana oma klassi, kooli, perekonda, kogukonda<\/li>\n
- \u00f5petaja stimuleerib \u00f5ppija aktiivsust enda aktiivsuse tagasihoidmisega tunnis, andes neile aega 80-90% ulatuses m\u00f5elda ja tegutseda<\/li>\n
- \u00f5petaja t\u00f5ukab enda hinnangulisuse edasi, et paremini m\u00f5ista toimunut ja seda hinnanguvabalt kirjeldada<\/li>\n
- \u00f5petaja tunnistab tunnete osakaalu ja m\u00f5ju m\u00f5tlemisele ja p\u00f6\u00f6rab teadlikku t\u00e4helepanu \u00f5pilaste tunnetesf\u00e4\u00e4rile ja selle juhtimise arendamisele\u00a0\u00f5ppija poolt vaadatuna<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- \u00f5pilane ei ole objekt, vaid subjekt, kes vajab enda unikaalsuse arvestamist igal ajahetkel<\/li>\n
- \u00f5pilane vajab selget arusaama sellest, kus ta hetkel on, kuhu ta tahab j\u00f5uda ning sellest, kuidas ta sinna j\u00f5uab<\/li>\n
- \u00f5pilane vajab kindlustunnet ja tuge, et see, kuhu ta tahab j\u00f5uda on koosk\u00f5las sellega, kuidas ta kavatseb sinna j\u00f5uda<\/li>\n
- \u00f5pilane vajab \u00f5petajaga t\u00f5elist ja austavat kohtumist, ta tahab vastutada ja vajab selleks p\u00e4devust v\u00e4\u00e4rtustavat tagasisidet<\/li>\n
- \u00f5pilane vajab, et \u00f5petaja teaks inimese arengust seda, mida \u00f5pilane ei pea veel teadma\u00a0(kuidas areneb inimene bioloogiliselt, biokeemiliselt, f\u00fcsioloogiliselt, neuroloogiliselt, anatoomiliselt ja kuidas see k\u00f5ik on seotud omavahel ja erinevate keskkondadega)<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- \u00f5pilane vajab, et \u00f5petaja on enesekindel ja ennastaustav<\/li>\n
- \u00f5pilane vajab, et heade sotsiaalsete oskustega (selge enesev\u00e4ljendus, enesekehtestamine, konfliktihaldus, kuulamine, koost\u00f6\u00f6, muutuste esilekutsumine) t\u00e4iskasvanut. Nende oskuste \u00f5ppimiseks on Eestis v\u00f5imalused olemas perehariduskeskuses MT\u00dc Sina ja Mina (Gordoni perekool) ning SA Oman\u00e4olise Kooli Arenduskeskuse Avatud Meele Instituudis (\u00d5petaja Kool).<\/li>\n
- \u00f5pilane vajab, et teda kellegagi ei v\u00f5rrelda, sest ta on v\u00e4\u00e4rtuslik ainu\u00fcksi sellepoolest, et on olemas. Sootundlik pedagoogika kasutab ainult kujundavat hindamist ja loobub numbrilise hindamisest kui ebav\u00f5rdsuse loojast ja tagajast<\/li>\n
- \u00f5pilane on paindlik ja huvituv ja vajab sellele sobivat keskkonda. Sootundlik pedagoogika n\u00e4eb selles v\u00f5imalust,\u00a0 et suurendada laste aktsepteerimisv\u00f5imet teistsuguse suhtes.<\/li>\n<\/ul>\n
Ja see teistsugune on seotud sellega, et kellelgi pole halb, valus, ebameeldiv, ohtlik. \u00d5pilane vajab kohtumisi igas tunnis oma klassikaaslastega: koost\u00f6\u00f6d ja arutelu nendega, klassi\u00f5htuid, \u00fchist\u00f6\u00f6d ja muid \u00fcritusi, kus saab \u00fcksteise kohta infot ja probleemide lahendamise \u00f5ppimist.<\/p>\n
Sootundlik pedagoogika soodustab arusaama, et erinevuste teadvustamine ja v\u00e4\u00e4rtustamine on vajalik selleks, et tekiks parem omavaheline integratsioon, ka sugudevahelisel v\u00f5rd\u00f5iguslikkusel v\u00f5i kodanike v\u00f5rd\u00f5iguslikkusel v\u00f5i laste v\u00f5rd\u00f5iguslikkusel p\u00f5hinev. \u00d5petaja ja \u00f5pilase rolle ei n\u00e4hta vastandrollidena, vaid neis m\u00f5lemais on nii seda kui teist.\u00a0 Neil kummalgi on oma vastutus ja v\u00f5imalused.<\/p>\n
Sootundlik pedagoogika taunib v\u00f5imu kasutamist ja kellegi allutamist v\u00f5imuatribuutide abil. Seep\u00e4rast tasub koolis \u00fcle vaadata, kuidas tund algab ja l\u00f5peb, kuidas koost\u00f6\u00f6reeglid s\u00e4testatakse, kuidas omavahel suheldakse, millist kehakeelset ja mittekontrollitavat infot edastatakse, kuidas toimub kooli juhtimine ning klassis tunni juhtimine ja hindamine, kuidas \u00f5pilasi aidatakse omavahel headesse suhetesse, kuidas kaasatakse lapsevanemaid ja aidatakse neid varasemast ebameeldivast koolikogemusest \u00fcle. Seep\u00e4rast sobib sootundlikule pedagoogikale seisukoht, et keegi ei pea koolis ja kodus kannatama.<\/p>\n
![\"j\u00e4rgmine](\"http:\/\/www.ami.ee\/sootundlik-kool\/wp-content\/uploads\/2015\/12\/j\u00e4rgmine-teema-300x75.jpg\")
<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"