{"id":3387,"date":"2015-11-04T14:07:59","date_gmt":"2015-11-04T12:07:59","guid":{"rendered":"http:\/\/www.ami.ee\/sootundlik-kool\/?p=3387"},"modified":"2016-08-15T21:55:48","modified_gmt":"2016-08-15T18:55:48","slug":"ajutegevuse-funktsionaalsed-erinevused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ami.ee\/sootundlik-kool\/2015\/11\/04\/ajutegevuse-funktsionaalsed-erinevused\/","title":{"rendered":"6. TEEMA: ajutegevuse funktsionaalsed erinevused"},"content":{"rendered":"

On tuvastatud \u00fcle 100 erinevuse meeste ja naiste aju vahel.<\/strong> Ajuuuringutes on selgunud, et k\u00f5ne, m\u00f5istmisv\u00f5ime, verbaalne m\u00e4lu ja teised keelelised funktsioonid k\u00fcpsevad t\u00fcdrukutel varem. Teadlased usuvad, et see lubab t\u00fcdrukutel t\u00e4ita keelel p\u00f5hinevaid \u00fclesandeid kergemini, poistel on raskem kuuldut m\u00e4llu sisestada (Wiens 2006). Meesoost inimestel\u00a0on paremad tulemused ruumilises ja matemaatilises m\u00f5tlemises, naistel l\u00e4heb paremini taju kiirust ja verbaalset ladusust m\u00f5\u00f5tvates \u00fclesannetes. Samas r\u00f5hutavad teadlased (Hines 2008, Wiens 2006), et \u00fcldises intelligentsuses soolisi erinevusi ei ole.<\/strong><\/p>\n

Mida tasub enne lugemist t\u00e4hele panna:<\/strong><\/p>\n

Erinevused ajuehituses ei t\u00e4henda, et mingi tunnus on parem ja teine kehvem.\u00a0N\u00e4iteks keskmiselt suurem ajumaht meestel, ei t\u00e4henda, et mehed on keskmiselt targemad v\u00f5i neuronite suurem tihedus naistel ei \u00fctle, et naised oleksid intelligentsemad.<\/p>\n

Keskmine mees ja keskmine naine on oma ajuehituselt ja vajadustelt v\u00e4ga sarnased, individuaalsed erinevused on palju suuremad, kui keskmiste erinevused sugude l\u00f5ikes.<\/strong><\/p>\n

Teadlikkuse t\u00f5stmiseks toome siiski v\u00e4lja m\u00f5ningad leitud erinevused:<\/p>\n

Poisid<\/strong>
\nAju k\u00fcpseb hiljem ja aeglasemalt.
\nEnam kasutuses parem ajupoolkera.
\nVasak ajupoolkera hakkab t\u00f6\u00f6le hiljem.
\nAju on suurem ja raskem.<\/p>\n

T\u00fcdrukud<\/strong>
\nAju k\u00fcpseb ja areneb kiiremini.
\nEnam kasutuses vasak ajupoolkera.
\nVasak ajupoolkera hakkab t\u00f6\u00f6le varem.
\nAju on v\u00e4iksem ja kergem.<\/p>\n

Imikutel areneb esialgu parem pool ja seej\u00e4rel j\u00e4rk-j\u00e4rgult vasak pool. \u00dcleminek vasaku poole arengule toimub t\u00fcdrukutel varem ja t\u00fcdrukud omandavad kuni aasta varem s\u00f5nalisi oskusi. T\u00fcdrukud hakkavad kuni 2 aastat varem lugema, neil on laiem s\u00f5navara ning grammatiliselt \u00f5igem k\u00f5ne varasemas eas, mis loob eelduse paremaks k\u00f5ne ja teksti m\u00f5istmiseks ning t\u00e4psemaks enesev\u00e4ljendamiseks. Seoses sellega kaldub t\u00e4iskasvanute heakskiit kergemini t\u00fcdrukute poole, mis tekitab poistes emotsionaalse pinge t\u00f5usu ning loob eeldused varasemaks depressiooniks.<\/p>\n

Poisid<\/strong>
\nKeeleline areng aeglane ja paljudel pidurdunud. Poisid kalduvad ennast rohkem v\u00e4ljendama mitteverbaalselt ja ka loevad mitteverbaalset infot paremini.<\/p>\n

T\u00fcdrukud<\/strong>
\nKeeleline areng kiire ja v\u00e4hematel t\u00fcdrukutel pidurdunud. T\u00fcdrukud kalduvad ennast rohkem v\u00e4ljendama s\u00f5naliselt.
\nIga t\u00fcdruku kohta on 4 poissi, kellel on lugemise ja keeleprobleemid.<\/p>\n

V\u00e4ikeste laste puhul ei ole probleem s\u00f5nade hulgas, vaid paremas loetust arusaamises, grammatikas, \u00f5igekirjas. T\u00fcdrukud suudavad l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada rohkem lisamaterjali, leida s\u00fcnon\u00fc\u00fcme ja anton\u00fc\u00fcmne. See on n\u00e4htav k\u00f5ikidel kontinentidel ja k\u00f5ikides kultuurides. Arvatakse, et d\u00fcsleksiat ja d\u00fcsgraafiat on poiste hulgas 8 -10% nende \u00fcldarvust, kuid t\u00fcdrukute uuringud n\u00e4itavad, et viimased oskavad seda n\u00f5rkust osavalt varjata. Nii v\u00f5i teisiti takistab t\u00e4nap\u00e4eval n\u00f5rk lugemise ja kirjutamise oskus parema hariduse saamist.
\nMeestel on suurem osa keelefunktsioone lokaliseerunud vasakusse ajupoolkerra, mis hakkab arenema hiljem kui t\u00fcdrukutel. T\u00fcdrukud kasutavad keele jaoks m\u00f5lemat ajupoolkera. Kuna probleemid vasakus ajus v\u00f5ivad kaasa tuua keelelisi takerdumisi, siis t\u00fcdrukutel v\u00f5tab teine ajupoolkera \u00fclesanded \u00fcle ja takistused ei m\u00e4\u00e4ra tulemusi. Keeleprobleemidega poisid keskenduvad rohkem asjadele kui inimestele ning rohkem tegevusele, kui arutelule ja lugemisele. Lugemise ja kirjutamise takistusega t\u00fcdrukud korvavad selle suulise k\u00f5ne osavusega ja oma interpersonaalse v\u00f5imekusega juhtida teise t\u00e4helepanu k\u00f5rvale asjalt, milles ta pole osav.<\/p>\n

Poisid<\/strong>
\nV\u00e4ga hea ruumitaju ja abstraktne m\u00f5tlemine.<\/p>\n

T\u00fcdrukud<\/strong>
\nTugevad konkreetses m\u00f5tlemises ja detailides.<\/p>\n

Kuna parem ajupoolkera on seotud n\u00e4gemis- ja kujutlusaistingute t\u00f6\u00f6tlemisega, on poistel parem kujutlusv\u00f5ime ning \u00fcldpilt ja \u00fcldistus tekivad kiiremini. Poisid vajavad \u00f5ppimise juures n\u00e4gemust sellest, kuhu \u00fcldises plaanis antud teadmine paigutub ning mille jaoks \u00f5pitavat vaja on. Kui nad seda ei saa, ega oma ka f\u00fc\u00fcsiliselt palju ruumi klassis (2 ruutmeetri asemel 4), siis hakkavad nad vahele h\u00f5ikuma, saavad pahandada ning nende \u00f5ppimine muutub probleemseks k\u00e4itumiseks.<\/p>\n

Poisid<\/strong>
\nRuumiliste seoste leidmine hea.<\/p>\n

T\u00fcdrukud<\/strong>
\nRuumiliste seoste leidmisel v\u00e4hem osavad.<\/p>\n

2-6 kuud enne s\u00fcndi, 5. elukuul, 13.-16.a. kannustab testosterooni juurdevool ruumiliste oskuste arenemist (orienteerumine, sihtimine, kujutlemine, kolmem\u00f5\u00f5tmelisuse taipamine \u2026). Need ilmnevad juba 3.a. poisil k\u00f5ikidel kontinentidel ja kultuurides. Kuna testosteroonitase k\u00f5igub vastavalt aastaajale ja kellaajale, siis sama teevad ka ruumilised v\u00f5imed. Kevadel, kui tase ei ole liiga k\u00f5rgel ega liiga madalal, siis tulevad poisid ruumiliste \u00fclesannete lahendamisega palju paremini toime.\u00a0Varahommikul on keeruline poisil leida ruumilisi seoseid ja ette kujutada midagi, sest siis on testosteroon liiga k\u00f5rge. Samas on tal raske ka r\u00e4\u00e4kida, kuulata, olla empaatiline ja aru saada kolmem\u00f5\u00f5tmelise objekti liikumisest.<\/p>\n

Poisid<\/strong>
\nEmotsionaalsust tekitav info liigub limbilisest s\u00fcsteemist enamasti k\u00f5igepealt ajut\u00fcvve, tekitades \u201el\u00f6\u00f6-jookse\u201d reaktsiooni.<\/p>\n

T\u00fcdrukud
\n<\/strong>Emotsionaalsust tekitav info liigub paremini limbilisest s\u00fcsteemist ajukoorde, lubades reaktsiooni enne anal\u00fc\u00fcsida.<\/p>\n

Poistel v\u00f5tab emotsionaalse info t\u00f6\u00f6tlemine aega m\u00f5nikord tunde, et toime tulla sama infoga, mis t\u00fcdrukudki. See teeb poisid haavatavamaks, emotsionaalne surve j\u00e4tkub ja suureneb. See v\u00e4hendab \u00f5ppimise v\u00f5imalikkust, m\u00e4letamist, m\u00f5istmist ja keskendumist. Poistele on suurimaks probleemiks tunde v\u00f5i seisundi s\u00f5nastamine ja iseendaga sidumine. T\u00fcdruku eesaju eeskoores paiknevate sagarate parem ja kiirem areng v\u00f5imaldab m\u00f5testada ja reguleerida emotsioone. Kuid kuna t\u00fcdrukud seovad tavaliselt emotsionaalse info endaga isiklikult\u00a0ning\u00a0nad t\u00f6\u00f6tlevad sellist infot suurel hulgal, siis v\u00f5ib see t\u00fcdrukud enda alla matta ja neile \u00fclearust pinget p\u00f5hjustada. See v\u00f5ib omakorda viia agressiivse k\u00e4itumise v\u00f5i enesessesulgumiseni. Nii poisid kui t\u00fcdrukud\u00a0vajavad abi emotsioonidega toimetulekul.
\nJuba m\u00f5ni p\u00e4ev p\u00e4rast s\u00fcndi ilmutab suurem enamus t\u00fcdrukutest huvi inimn\u00e4o vastu ja poisid asjade mehhaanilise liikumise vastu. V\u00e4ikesed t\u00fcdrukud nutavad teise nutuga kaasa, samas kui v\u00e4ike poiss ei pruugi seda enamasti teha. Kui t\u00fcdrukud hakkavad empaatiat v\u00e4ljendavaid toiminguid matkima, siis poisid \u00fcldjuhul mitte. Empaatiav\u00f5ime m\u00e4\u00e4ratakse \u00e4ra testosterooni hulgaga enne s\u00fcndi raseduse viimasel trimestril. Kui testosterooni\u00a0on vallandunud palju, siis poiss ei otsi 1.a. pilkkontakti, 2.a. on tal v\u00e4ike s\u00f5navara, 4.a. suhtleb v\u00e4he teiste lastega, 6.- 9a. on v\u00e4hem empaatiat.<\/p>\n

Poisid
\n<\/strong>M\u00f5hnkeha ruumala v\u00e4iksem<\/p>\n

T\u00fcdrukud<\/strong>
\nM\u00f5hnkeha 20% suurem.\u00a0Kaks ajupoolkera t\u00f6\u00f6tavad koos paremini kuna n\u00e4rvi\u00fchendusi \u00fcle m\u00f5hnkeha on rohkem. Reaktsioonid keerukamad.<\/p>\n

T\u00fcdrukud v\u00f5tavad vastu suurema hulga aistinguid ja t\u00f6\u00f6tlevad neid paralleelselt paremini.\u00a0Tundub nagu ei vajaks nad loogilisi s\u00fcsteeme, kus on n\u00e4ha mis millele j\u00e4rgneb.\u00a0Poiste puhul on oluline planeerida, luua s\u00fcsteeme, panna paika hierarhiline v\u00f5i ajaline j\u00e4rgnevus. T\u00e4htis on meeles pidada, et muutusest on vaja ette teada anda, et kogu planeering ning s\u00fcsteem \u00fcmber muuta. Kuna enamasti nad ise ei koge kvaliteetset paralleeltegevuse v\u00f5imalikkust, siis nad ka ei usu, et m\u00f5telda saab kududes, s\u00f6\u00f6ki tehes, joonistades jne.<\/p>\n

Poisid<\/strong>
\nKuklasagar v\u00e4iksem.
\nEnesekohaste seoste leidmises eba-j\u00e4rjekindlad ja kahtlevamad.<\/p>\n

T\u00fcdrukud
\n<\/strong>Kuklasagar suurem, kus t\u00f6\u00f6deldakse aistinguid.
\nEnesekohaste seoste leidmisel tugevad.<\/p>\n

Kuna kuklasagaral on osa inimese k\u00f5lbluse ja k\u00e4itumise kontrollimisel, siis t\u00fcdrukutel on v\u00f5imalik oma impulsse hakata kontrollima varasemas eas kui poistel: umbes 5 ja poole aastaselt, samas kui poistel areneb see v\u00f5ime v\u00e4lja ligikaudu 7 ja poole aastaselt. Nad hindavad riske paremini ja see aitab neil hoiduda ebamoraalsest k\u00e4itumisest.<\/p>\n

Poisid<\/strong>
\nMakroliigutusi palju, mis aitab paremini ruumi h\u00f5lvata.<\/p>\n

T\u00fcdrukud<\/strong>
\nMikroliigutustes osavamad.<\/p>\n

Kuna liikumine aitab kaasa impulsi paremale kontrollimise saavutamisele, vajavad poisid (ka v\u00e4ga v\u00e4ikesed t\u00fcdrukud) palju liikumist. K\u00f5ik, kus on vaja joosta, ronida, roomata, visata, t\u00f5sta, pugeda, haarata, heita, t\u00f5ugata, h\u00fcpata, raiuda, vehelda, toetab nende impulsikontrolli paremat saavutamist. Nende impulsse ei aita kontollida see, kui asendada makroliigutused mikroliigutustega. Kuna suureamplituudilised liikumised ja liigutused vajavad suurt ruumi, siis poisid vajavad ja tunnevad rohkem\u00a0suuri alasid. K\u00f5ik, mis liigub, pakub suuremat huvi just poistele. Liikumine aitab kaasa nende verbaalsele arengule ja nad omandavad paremini s\u00f5nade t\u00e4hendusi ning areneb kuulmistaju. D\u00fcsleksia ja d\u00fcsgraafia korrektsioonis on oluline koht liikumisharjutustel.<\/p>\n

Poisid
\n<\/strong>Meelde j\u00e4\u00e4b paremini arusaadavasse vormi valatud info.<\/p>\n

T\u00fcdrukud
\n<\/strong>N\u00e4iliselt juhuslik info j\u00e4\u00e4b meelde.<\/p>\n

Kuna poistel on parema ajupoolkera eelistuse t\u00f5ttu kujutlusv\u00f5ime ja n\u00e4gemismeele kasutamine parem, siis k\u00f5ik meeldej\u00e4tmist v\u00e4\u00e4riv info tuleks esitada skeemide, graafikute, jooniste, piltidena (v\u00f5i lasta neil ise neid koostada). Poiste jaoks\u00a0on hea asju l\u00e4bi teha ja ise katsetada. Kui info edastatakse suuliselt, siis on hea seda\u00a0ilmestada visuaalselt.\u00a0T\u00fcdrukutele j\u00e4\u00e4b h\u00e4sti meelde see, mis on \u00f6eldud justkui m\u00f6\u00f6daminnes.\u00a0Meelde j\u00e4\u00e4b info, mis on isiklikult oma kogemusega \u00fchendatud.<\/p>\n

Poisid<\/strong>
\nPoisid m\u00f5tlevad \u00fcldiselt \u00fcksikule ehk\u00a0deduktiivselt. \u00dcldp\u00f5him\u00f5tte kohaldamine \u00fcksikjuhtumitele.<\/p>\n

T\u00fcdrukud
\n<\/strong>T\u00fcdrukud m\u00f5tlevad \u00fcksikult \u00fcldisele ehk<\/span> induktiivselt. Konkreetsete detailide v\u00f5i n\u00e4idete ja kogemuste najal \u00fcldpildi v\u00f5i teooria loomine.<\/p>\n

Poisid saavad m\u00f5elda ka asjadest, mida ei saa k\u00e4ega katsuda, mida tuleb ette kujutada. T\u00fcdrukud vajavad m\u00f5istmiseks konkreetseid n\u00e4iteid ja asju ning nendega tegelemist.<\/p>\n

Poisid
\n<\/strong>Sotsiaalses hierarhias olev koht m\u00f5jutab edukust. Vajavad hierarhilisuse tipus olemist.<\/p>\n

T\u00fcdrukud<\/strong>
\nSotsiaalne hierarhia ei m\u00f5juta edukust.<\/p>\n

Hierarhia tipus olevatel poistel on kortisool madalam ja nad ei pea tervise hinnaga tegelema olelusv\u00f5itlusest tuleneva emotsionaalse pingega. Madalamal hierarhia tasemel olevatele poistele tuleb pakkuda v\u00f5imalusi teiste juhtimiseks. T\u00fcdrukud, kes ei ole populaarsed ja kes ei ole hierarhias tipus, saavad siiski tulemuslikumalt hakkama kui poisid.<\/p>\n

\"j\u00e4rgmine<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

On tuvastatud \u00fcle 100 erinevuse meeste ja naiste aju vahel. Ajuuuringutes on selgunud, et k\u00f5ne, m\u00f5istmisv\u00f5ime, verbaalne m\u00e4lu ja teised keelelised funktsioonid k\u00fcpsevad t\u00fcdrukutel varem. Teadlased usuvad, et see lubab t\u00fcdrukutel t\u00e4ita keelel p\u00f5hinevaid \u00fclesandeid kergemini, poistel on raskem kuuldut m\u00e4llu sisestada (Wiens 2006). Meesoost inimestel\u00a0on paremad tulemused ruumilises ja matemaatilises m\u00f5tlemises, naistel l\u00e4heb paremini… <\/p>\n

<\/div>\n

Read More<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":3392,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-3387","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blog2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ami.ee\/sootundlik-kool\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3387","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ami.ee\/sootundlik-kool\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ami.ee\/sootundlik-kool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ami.ee\/sootundlik-kool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ami.ee\/sootundlik-kool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3387"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.ami.ee\/sootundlik-kool\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3387\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3530,"href":"https:\/\/www.ami.ee\/sootundlik-kool\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3387\/revisions\/3530"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ami.ee\/sootundlik-kool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3392"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ami.ee\/sootundlik-kool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3387"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ami.ee\/sootundlik-kool\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3387"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ami.ee\/sootundlik-kool\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3387"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}