Hinne muutub justkui eesm\u00e4rgiks omaette. Miks see nii on? \u00dchest k\u00fcljest n\u00e4eb usin t\u00fcdruk hariduses oma tulevikuv\u00f5imalusi ning pingutab selle nimel. Teisest k\u00fcljest v\u00f5ib tegu olla t\u00f5siste enesehinnangu probleemidega, kus hinde kaudu hakatakse m\u00e4\u00e4ratlema iseennast.<\/p>\n
M\u00f5lemal juhul v\u00f5ib seda usinat t\u00fcdrukut koolij\u00e4rgses elus oodata ees suur pettumus t\u00f5demusest, et haridus ei annagi oodatud kasu – t\u00f6\u00f6turul valitseb segregatsioon ja suur palgal\u00f5he, enesehinnangu probleemid ei ole hinnete kaudu lahendust leidnud.<\/p>\n
Teine stereot\u00fc\u00fcpne tegelane koolis on rahutu poiss<\/strong>, kes segab tihti \u00f5petaja jutu vahele, h\u00e4irib tundi, ei suuda keskenduda ja kelle \u00f5pitulemused on kesised. Enamik \u00f5petajate ajast ja t\u00e4helepanust tunnis kulub nende korralekutsumisele ja ohjamisele.<\/p>\n Miks nad on tunnis rahutud ja ei keskendu \u00f5ppimisele, eriti p\u00f5hikooli viimastes klassides? Poisid\u00a0ise in intervjuudes toonud v\u00e4lja\u00a0j\u00e4rgmised m\u00f5tted:<\/p>\n Hinne ei n\u00e4i nende poiste jaoks olevat nii oluline kui paljude t\u00fcdrukute jaoks. Hindest t\u00e4htsam v\u00f5i samav\u00f5rd t\u00e4htis on teadmised (eeldusel, et need kannavad poisi jaoks \u00e4ratuntavat t\u00e4hendust). V\u00f5i kui ka teadmine pole t\u00e4htis, on siiski oluline ennast koolis h\u00e4sti tunda.<\/p>\n Poisi enesehinnang ei ole nii tugevalt seotud hindega. K\u00fcll aga on poisis ootus, et kool oleks huvitavam koht. \u00dcks p\u00f5hjusi, miks poiss ennast seal t\u00fcdrukuga v\u00f5rreldes halvemini tunneb, on ka tema komplitseeritum suhe keskealise nais\u00f5petajaga, kes tihti temasse teatud eelhoiakuga suhtub.<\/p>\n Kokkuv\u00f5tteks<\/strong><\/p>\n Vaadates Eesti \u00fcldharidust soolisuse perspektiivist, on probleemid mitmetahulised. Selleks, et pakkuda toimivaid lahendusi, tuleb probleemidega nii teaduslikul kui ka igap\u00e4evasel tasandil s\u00fcvendatult tegeleda. Samas ei tasuks kalduda teise \u00e4\u00e4rmusesse ja arvata, et kogu koolielu taandub soorollidele.<\/p>\n Pigem tuleks\u00a0olla rohkem teadlik sooga seotud stereot\u00fc\u00fcpidest <\/strong>ning nendest tulenevatest hinnangutest, mis m\u00f5juvad piiravalt nii \u00f5pilastele kui \u00f5petajatele ning ei v\u00f5imalda lastel (nii t\u00fcdrukutel kui poistele) rakendada oma terviklikku potentsiaali isiksusena.\u00a0Inimese m\u00e4rkamine ja temast hoolimine on v\u00e4ljakutse kogu meie \u00fchiskonna jaoks.<\/p>\n Gertrud Kasemaa<\/p>\n Tallinna \u00dclikooli\u00a0kasvatusteaduste doktorant<\/em><\/p>\n\n
![\"j\u00e4rgmine](\"http:\/\/www.ami.ee\/sootundlik-kool\/wp-content\/uploads\/2015\/12\/j\u00e4rgmine-teema-300x75.jpg\")
<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"