Mis see on?
KOGUKONNAVÕRGUSTIKU all mõtleme eelkõige erinevate kogukonna osade ja liikmete vahelisi regulaarseid kontakte ja koostööd.
RISKIKÄITUMINE on selline käitumine, millel on käituja enda või tema kaaskodanike tervisele/heaolule ebasoodne mõju. Antisotsiaalne käitumine on üldine kirjeldav mõiste, mida tavapäraselt kasutatakse kirjeldamaks tegevusi, mille käigus rikutakse teiste inimeste või ühiskonnas kehtivaid õigusi. Riskikäitumist ennetavasse kogukonnavõrgustikku võiksid kuuluda kogukonna erinevad osapooled: KOV spetsialistid, koolide, lasteaedade töötajad, huviharidusasutuste, noortekeskuste, koguduste, eronevate organisatsioonide ja ettevõtete esindajad ja lapse lähivõrgustiku esindajad: vanemad, sugulased, naabrid.
VÕRGUSTIKUTÖÖ on see, kui spetsialistid lahendavad probleeme lähtuvalt abivajaja võrgustikust ja püüavad olemasolevat võrgustikku mobiliseerida, rikastada ja kontakte tugevdada.
Miks see on oluline?
- Potentsiaalne riskikäitumisega laps kogeb, et tema ümber olevad olulised täiskasvanud teevad koostööd ning tema ümber olev sotsiaalse toetuse võrgustik on tugev.
- Täiskasvanute arenenud sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused aitavad last ja noort paremini kaasata õppeprotsessi, huvitegevustesse ja noortegruppidesse, seeläbi suureneb tema õpimotivatsioon ning väheneb ebakohane ja riskikäitumine.
- Kui noorte riskikäitumine väheneb, siis suureneb kogukonna turvatunne.
- Õnnelik ja terviklik kogukond saab algusse õnnelikust, kõrge eneseväärtustundega kogukonnaliikmest ning kogukonna tervisliku arengu ja toimetuleku seisukohalt on oluline iga liikme ja iga pere toimetulek ja rahulolu.
Projektist
EESMÄRGID:
Projekti pikaajaline eesmärk on saavutada kooliealiste laste ja noorte ebakohase ja riskikäitumise ning koolist väljalangevuse vähendamine parema võrgustikutöö ja regulaarsete ennetustegevuste abil. Selle käigus areneb koostöö SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse kui 3. sektori asutuse ja avaliku sektori asutuste vahel, suureneb sotsiaalne sidusus ja antakse panus Võru linna ja Antsla valla elanikele tervist soosiva elukeskkonna kujundamiseks.
Projekti üldeesmärk: Kogukond Võru linnas ja Antsla vallas on senisest oluliselt suuremal määral kaasatud probleemide ennetamisse ja lahendamisesse piirkondliku võrgustikutöö käivitamise kaudu riskikäitumisega noortega tegelevate täiskasvanute vahel. On suurenenud 2 KOV spetsialistide, koolijuhtide ja õpetajate ning lapsevanemate teadlikkus tarbida ja rakendada valdkondadeülest lapsekeskset võrgustikutööd regulaarsete ennetus- ja sekkumistegevuste abil. Informatsioon tervikteenuse kohta on süsteemse teavitus- ja turundustegevuse kaudu jõudnud uute koostööpartneriteni.
Käesoleva projekti käigus viiakse läbi nõustamised Võru linna ja Antsla valla kohalikus omavalitsuses ja 2 koolis, käivitatakse tervikteenuse 4 alateenust ning viiakse läbi ülevabariigiliselt teavitus- ja turundustegevusi, et leida uusi koostööpartnereid.
SIHTRÜHMAD:
OTSENE KASUSAAJA on potentsiaalne riskikäitumisega laps, kellele turvalise arengukeskkonna tagamiseks on tervikteenus loodud. Kaasatud piirkondade koolides õppis 2281 õpilast, kes saavad kasu siis, kui teenust rakendatakse ning selle tulemusel muutub nende õpetajate ja teiste tugiisikute käitumine.
Otsese kasusaajani jõudmiseks on projekti tegevused suunatud SIHTRÜHMALE, kelleks on need Võru linna ja Antsla valla avaliku sektori töötajad, kes puutuvad igapäevatöös kokku riskikäitumisega noortega või loovad noortele suunatud kohalikke arengukavasid.
Projekti sihtrühma liikmed:
- Kohalikud omavalitsused. Organisatsiooni nõustamisprotsessis riskikäitumisega laste ametnikevõrgustiku osapoolte kaardistamise, sellekohaste infomaterjalide väljaandmise ja teenusega seotud meediakava koostamise protsessis tõuseb kohaliku omavalitsuse liikmete teadlikkus ning KOV usaldusväärsus ja avatus kogukonna suhtes. Nõustamisprotsessis saab KOV sisendi kohaliku arengukava muutmiseks ja täiendamiseks. Kaasatakse 2 KOV huvitatud liikmed, vähemalt 16 inimest.
- Koolide juhtkond ja juhtrühmad. Oluline lüli koolikeskkonna kujundamisel selliseks, et õpetajad keskenduksid senisest enam riskinoortele ja nende vanematele ning leiaksid ka ise selle juures koolipoolset süsteemset tuge. Regulaarne ennetustegevuste ja tugimeetmete rakendamine teostub just kooli juhtkonna poolse initsiatiivi abil. Organisatsiooni nõustamisprotsessis on nad oluliseks partneriks olemasolevate riskikäitumist ennetavate meetmete kaardistamisel ja nende toimivuse analüüsimisel, kooli töötajate arenguprogrammi kavandamisel ning ning erinevate osapoolte (kooli töötajad, õpilased, lapsevanemad) ettevalmistamisel teenuse rakendamiseks. Nõustamiprotsessi tulemusena tõuseb koolide juhtkondade eneseteadlikkus oma ressurssside ja reservide olukorrast ning nende kompetentsus ja motivatsioon olla õppivate organisatsioonide liidriteks. Juhtrühmad kaasatakse organistasiooninõustamise protsessi ning koolituse „Võrgustikutöö ja ennetustöö võimalused riskikäitumise vähendamiseks“ 1.moodulisse. Kaasatakse vähemalt 4 kooli juhtrühmad, kokku 24 inimest.
- Kohaliku omavalitsuse lastekaitse- ja noorsootöötajad. Omavad ülevaadet seni kohapeal rakendatud riskikäitumisega seotud sekkumis- ning ennetustegevustest ja oskavad anda oma ekspertpanuse kohaliku valdkondadedülese võrgustikukorralduse väljatöötamisse. Kaasatakse problemaatiliste kohtade ja tugevuste leidmisse senises täiskasvanute koostöös riskikäitumisega lapse ümber, võrgustikutöö tegevuskava väljatöötamisse kavandamisse koolitusse „Võrgustiku käivitamine“ kaudu. Kaasatakse vähemalt 16 inimest 2 omavalitsusest.
- Õpetajad ja teised kooli töötajad. Sihtrühm, kes koolikeskkonnas riskinoorega otseselt kokku puutub ning seeläbi otseslt mõjutab tema käitumist ja õpitulemusi. Õpetaja peaks olema kogukonna dialoogis ning võrgustike algatamises võtmeisik. Seega on õpetajad need, kelle teadmisi ja hoiakuid on oluline mõjutada ning kelle kompetentsust erinevate kaasamismeetodite osas (nii kontakti loomine õpilaste kui nende vanematega) arendatakse. Õpetajad on kaasatud projekti mõju hindamise kavandamisse projektis ülekooliliste infopäevade ja ennetusmeetmete koolitusprgrammi 2 mooduli kaudu. Samuti projekti ja tervikteenust tutvustama lapsevanematele ja õpilastele. Kaasatakse 260 Antsla valla ja Võru linna koolide õpetajat ja töötajat. Projekti jooksul alustatud koolitusele kaasatakse 36 inimest.
KAUDNE KASUSAAJA on kogukond tervikuna. Projekti tulemusena kasvab kooli kui kogukonna hoidja ja keskuse suutlikkus kogukonda (eelkõige lapsevanemaid) oma tegevustesse kaasata. See suurendab sidususe tunnet tervikuna, mis loob võimalusi ka muuks kogukondlikuks aktiivsuseks. Suureneb kogukonna turvatunne, kuna väheneb noorte riskikäitumine. Õnnelik ja terviklik kogukond saab algusse õnnelikust, kõrge eneseväärtustundega kogukonnaliikmest ning kogukonna tervisliku arengu ja toimetuleku seisukohalt on oluline iga liikme ja iga pere toimetulek ja rahulolu.
PÕHITEGEVUSED:
- On toimunud 2 KOV nõustamine, mille tagajärjel:
- on Võru linnas ja Antsla vallas koostatud dokument mõlemas omavalitsuses riskikäitumisega laste ja noortega tegelevate võrgustiku võimalike osapoolte kaardistusega (olemasolevad KOV spetsialistid, nende ülesanded ja koostöövormid)
- on teostatud Võru linna ja Antsla valla arengukavade analüüs seoses tervikteenusega ja vormistatud ettepanekud arengukavade muutmiseks ja täiustamiseks.
- Võru linnas ja Antsla vallas on koostatud teenusega seotud meediakava
- Võru linn ja Antsla vald on avalikustanud e-infomaterjalid laste ja noorte riskikäitumise kohalike ennetus- ja sekkumisvõimaluste kohta
- Võru linna ja Antsla valla KOV töötajate (16 inimest) teadlikkus oma piirkonna tugevustest ja arenguruumist ning erinevate osapoolte võimalustest laste ja noorte riskikäitumise vähendamisel on tõusnud
2. On toimunud 2 kooli koolisisene nõustamine riskikäitumise ennetusmeetmete ja õpilaste tugisüsteemide käivitamise osas, mille käigus:
- on kahes Võru linna ja Antsla valla koolis koostatud dokument riskikäitumise ennetus- ja sekkumismeetmete kaardistuse ning nende toimivuse analüüsiga
- 2 koolis on vormistatud muutuste elluviimise kava
- 2 koolis on kavandatud töötajate arenguprogramm
- 2 kooli juhtrühma liikmetel on tõusnud teadlikkus oma kooli tugevustest ja arenguruumist ning kooli töötajate rollist riskikäitumise vähendamisel. Samuti on tõusnud teadlikkus lapsevanemate ja õpilaste kaasamisest ennetusmeetmete rakendamisse
3. Nelja kooli juhtgrupile on läbi viidud koolituse „Võrgustikutöö ja ennetustöö võimalused riskikäitumise vähendamiseks“ 1. moodul, mille tulemusena:
- Võru linna ja Antsla valla kooli juhtrühma kompetentsus võrgustikutöö ja ennetustöö võimalustest on tõusnud
- kooli juhtrühmade liikmed on teadvustanud erinevate sihtgruppidega seotud ennetustegevuste liigid ja nende mõju riskikäitumise vähenemisele
- kooli juhtrühmade liikmetel on kujunenud soodsad hoiakud erinevate koostöövormide ja õpetajate arenguprogrammi algatamiseks koolis
4. On läbi viidud koolituse „Võrgustiku käivitamine“ 1. moodul Võru linna ja Antsla valla KOV sotsiaal-, noorsoo- ja haridusvaldkonna spetsialistidele (16 inimest) , mille tulemusena:
- on tõusnud KOV spetsialistide teadlikkus võrgustikutöö sisu, eesmärkide, mõju, korralduse ja käivitamise alal
- teostub osalejate senise meeskonnatöö toimivuse analüüs, oma rolli mõtestamine võrgustikutöö kohalikus organiseerimises, võrgustikukorralduse tööpõhimõtete väljatöötamine
5. Võru linna ja Antsla valla koolis on toimunud ülekoolilised infopäevad, mille tulemusena
- 4 kooli töötajatel on olemas teadlikkus algatatud projektist, selle eesmärkidest, tegevustest, tervikteenusest, selle osade mõjust ja ülesehitusest ning oma rollist selles. On tõusnud kooli töötajate teadlikkus võimalusest osaleda arenguprogrammis ja motivatsioon seda teha.
- 4 kooli töötajatel on soodsad hoiakud võrgustikutöö ja ennetavate tugimeetmete rakendamise suhtes
6. Võru linna ja Antsla valla koolis on käivitatud riskikäitumise ennetusmeetmete koolitusprogramm õpetajatele ja tugispetsialistidele, mille tulemusena:
- 2 kooli õpetajad ja tugispetsialistid (36 inimest) on täiustanud oma sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi, teadvustanud oma rolli ennetustöös ning rakendavad omandatud teadmisi igapäevatöös
- 2 kooli õpetajate ja tugispetsialistide motivatsioon tervikteenuse erinevates osades osalemiseks on tõusnud
7. On teostatud avalikkusele suunatud teavitustegevused, mille tulemusena:
- on loodud ja avalikustatud 1 koduleht
- on 1 toimetatud ja kujundatud väljaanne „Võrgustikutöö“
- on välja töötatud, vormistatud ja kujundatud tervikteenuse reklaammaterjalid
- on kajastatud võrgustikuteenuse käivitamise käik OKA blogis ja Facebookis
- on tõusnud 10-s maakonna KOV-de teadlikkus projektis algatatud tervikteenusest ja selle rakendamise võimalustest
- huvigrupid on teadlikud projekti eesmärkidest, käigust ja tulemustest
8. On toimunud regulaarsed projektimeeskonna, grupijuhtide ja organisatsioonisiseste ekspertide supervisioonid projektitegevuste järjepidevaks analüüsiks ja tervikteenuse arendamiseks ning projektimeeskonna regulaarsed koosolekud ja arendusseminarid, mille tulemusena:
- projektimeeskonna liikmed ja eksperdid on teadlikud projekti käigust ja kaasatud tervikteenuse arendusse
- on tagatud projekti eesmärgipärasus ja tulemuslikkus
9. Potentsiaalse riskikäitumisega lapsed ja noored on teadlikumad nende ümber olevast sotsiaalse toetuse võrgustikust ning neil on kujunenud soodsad hoiakud erinevates koostöövormides osalemiseks.
TULEMUSED:
Projekt „Kogukonnavõrgustikud noorte riskikäitumise vähendamiseks“ on lõppenud.
2013. aastal rahuldati SA OK Arenduskeskuse projektitaotlus Šveitsi Vabaühenduste Fondi vabaühenduste avalike teenuste arendamise ja teenuse äriplaani elluviimise suurprojektide taotlusvoorus. Šveitsi Vabaühenduste Fond on Eesti Vabariigi Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames 2011. aastal käivitatud toetusskeem, mida juhib ja viib ellu KÜSK koostöös Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga.
Saime 29 995 euro suuruse toetuse suurprojekti “Kogukonnavõrgustikud noorte riskikäitumise vähendamiseks” elluviimiseks
ajavahemikus 01.12.2013 kuni 28.03.2015. Projekti pikaajaliseks eesmärgiks oli kooliealiste laste ja noorte ebakohase ja riskikäitumise ning koolist väljalangevuse vähendamine valdkondadevahelise kogukondliku võrgustikutöö ja regulaarsete ennetustegevuste abil. Projekti tulemusena alustati Võru linnas ja Antsla vallas teenusekompleksi rakendamisega, mille sisuks on:
— Kohalikes omavalitsustes valdkondadeülese lapsekeskse võrgustikutöö käivitamine riskikäitumisega last ümbritsevate inimeste vahel
— Regulaarsete ennetustegevuste käivitamine üheaegselt erinevatel tasanditel (õpetajad, klassijuhatajad, lapsevanemad, õpilased)
Projekti “Kogukonnavõrgustikud noorte riskikäitumise vähendamiseks” otsene kasusaaja on potentsiaalne riskikäitumisega laps,
kellele turvalise arengukeskkonna tagamiseks on tervikteenus loodud. Kaasatud piirkondade koolides õppis sellel õppeaastal 2281 õpilast,
kes said kasu teenuse rakendamisest ning nende ümber oleva võrgustiku liikmete pädevuse kasvust. Kaudne kasusaaja on kogukond tervikuna. Projekti tulemusena kasvab kooli kui kogukonna hoidja ja keskuse suutlikkus kogukonda (eelkõige lapsevanemaid) oma tegevustesse kaasata. See suurendab
tervikuna sidususe tunnet, mis omakorda loob võimalusi ka muuks kogukondlikuks aktiivsuseks. Suureneb kogukonna turvatunne, sest väheneb noorte riskikäitumine.
SA OK Arenduskeskus on välja töötanud kogukonna koostöövõrgustikel põhineva tegevusmudeli HOOLIV KOGUKOND laste ja noorte
heaolu suurendamiseks ja toimetuleku toetamiseks.
Tervikteenus sisaldab endas koostöö algatamiseks ja käigushoidmiseks vajalike teadmiste ja oskuste õpetamist ning baashoiakute kujundamist
võrgustiku osapooltes (kohalike omavalitsuste juhid, koolide ja lasteaedade juhid ja töötajad, pereliikmed ja teised noorte lähivõrgustiku
liikmed, kohaliku omavalitsuse sotsiaal-, noorsoo- ja lastekaitse valdkonna töötajad, kohalikud ettevõtjad ja muud organisatsioonid),
samuti sisaldab see toimivate koostöövormide väljatöötamist ja käivitamist. Muutuste püsimise tagamiseks peaks mudeli rakendamisele
pühendama eritähelepanu vähemalt kolm aastat järjest ning alustama tegevusi paralleelselt kõigi osapooltega. Tänu projektile saime katsetada HOOLIVA KOGUKONNA mudeli osalist käivitamist mõne sihtgrupiga ning vastavalt saadud kogemustele mudelit täiustada ning täpsustada.
Projekti põhitegevused olid suunatud:
1. Kohalike omavalitsuste juhtgruppidele:
Toimusid strateegilised konsultatsioonid ja nõustamine:
— Visiooni kirjeldamine, kaasates erinevaid osapooli
— GROW-mudeli põhjal olukorra kaardistamine ja kavandamine
— Arengukavade analüüs seoses loodud visiooniga, esmaste muudatusettepanekute
tegemine
— Riskikäitumise ennetusega tegelevate kohaliku tasandi organisatsioonide
ja kontaktisikute kaardistus
— Spetsialistide ja haridusjuhtide koolituste käivitamine
— Meediakava loomine
2. Haridusjuhtidele ja koolide juhtgruppidele:
Toimusid strateegilised konsultatsioonid ja nõustamine
koolimeeskondadele Võru Kesklinna Koolis ja Antsla Gümnaasiumis:
— Kaardistati koolides juba rakendatavaid riskikäitumise ennetus ja
sekkumismeetmeid
— Loodi visioon ja kasutati GROW-mudelit ressursside analüüsiks
ja tuleviku kavandamiseks
— Kavandati kooli töötajate arenguprogrammid
Projekti kavandades mõtlesime kaasata ainult koolide juhtkonnad,
kuid eeltöös kohalike fookusgruppidega selgus, et koolijuhid ise
pidasid väga oluliseks ka lasteaedade juhtide kaasamist. Töötasime
kokku neli päeva järgmiste teemadega:
— HOOLIVA KOGUKONNA mudel, selle võimalikud osapooled ja nendevahelise
koostöö loomise võimalused
— Riskikäitumise ja riski sattumise mõisted, uuringu “Laste hälbiv
käitumine Eestis” 2014 tulemused
— Noorte antisotsiaalse käitumise riski- ja kaitsetegurid ja võimalusi
nende mõjutamiseks
— U. Bronfenbrenneri ökoloogilise süsteemiteooria põhimõisted ja
praktiline rakendamine
— R. Diltsi muutuste tasandite hierarhia ja selle rakendamine riskikäitumise
ennetamisel haridusasutuses
Töötades haridusjuhtidega teemal “Muutuste juhtimine riskikäitumise
ennetamiseks ja vähendamiseks” jõudsime välja mõne baasuskumuseni,
mille loomisele kogukonnas ja igas liikmes on vaja pöörata teadlikku tähelepanu.
Tähtis pole siinkohal mitte loosung, vaid see, et iga inimese tegu või tegutsemata
jätmine toetuks nendele eeldustele:
3. Kov spetsialistidele:
Toimus koolitus “Võrgustikutöö käivitamine».
Neli päeva kestev koolitus viidi läbi Võru linna ja Antsla valla kohalike
omavalitsuste sotsiaal-, noorsoo- ja haridusvaldkonna spetsialistidele
ning selle eesmärgiks oli suurendada teadlikkust võrgustikukorraldusest,
oma rollist võrgustikutöö kohalikul organiseerimisel ning
kompetentsust ja motivatsiooni selle rakendamiseks. Koolitus toimus
kogemusõppe meetodil ning sisaldas ka supervisiooni elemente.
4. Koolide töötajatele:
Toimusid ülekoolilised infopäevad Võru Kesklinna Koolis, Võru 1. Põhikoolis,
Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis ja Antsla Gümnaasiumis.
Infopäevade mõte oli teavitada kõiki asutuse töötajaid projektist ja
Hooliva Kogukonna mudelist ning sellest, et igaühel on oma roll ja
igapäevased võimalused noorte riskikäitumise ennetamiseks.
Tutvustasime noorte riskikäitumise riski- ja kaitsetegureid ning arutasime,
milliseid neist saavad kooli töötajad isiklikult mõjutada ja kuidas.
Sõnastatud soovolukorras kirjeldasime seda, kuidas toimib hooliv
kool, nii et kooli sees kui kooli ümber olevad suured ja väikesed
inimesed oleksid õnnelikud, seejärel tegime kindlaks peamised
takistused ning kavandasime võimalikke samme nende ületamiseks.
Toimusid riskikäitumise ennetusmeetmete arenguprogrammid
Võru Kesklinna Koolis ja Antsla Gümnaasiumis.
Koolide strateegilise nõustamisprotsessi lõpuks sai läbi arutatud
mõlema kooli töötajate vajadused ning alustasime riskikäitumise
ennetusmeetmete arenguprogrammiga. Arenguprogrammide üldine
eesmärk oli pakkuda osalejatele võimalust oma sotsiaalseid ja emotsionaalseid
oskusi arendada ning teadvustada oma rolli ja võimalusi
riskikäitumise igapäevases ennetuses ja tõhusas sekkumises.
Antsla Gümnaasium valis fookuseks klassijuhatajate kaasamis- ja
koostööoskuste arendamise, et vestlused lapsevanematega kulgeksid
usaldussuhtele tuginevalt ja tulemuslikult.
Võru Kesklinna Koolil oli soov alustada “Õpetajate kooli” kursusega,
mille eesmärk on aidata õpetajatel omandada niisugune mõtteviis ja
suhtlemisoskused, mis aitaksid neil parandada suhteid oma õpilaste
ja teiste oluliste inimestega võrgustikus.
Projektitegevuste käigus leidis kinnitust meie arvamus, et võtmekohaks
ja samas ka üheks keerulisemaks väljakutseks on lapsevanemate
ja erinevate last toetavate professionaalide koostöö.
Lapsevanemate fookusgruppides kohtasime langenud enesehinnangu
ja lootusetuse tunde käes vaevlevaid vanemaid, kes kindlasti
vajaksid ise abi ja oleksid nõus oma lapse nimel panustama, kuid kes
kannatasid isikustamata ja killustatud “süsteemimaailma” käes ega
tajunud, et keegi tahaks nende last ja neid ennast aidata. Seetõttu
püüavad nad ka eemale hoida ja end isoleerida ning satuvad veel
sügavamale lootusetuse nõiaringi.
Spetsialistide gruppides nägime abistamissoovi ja samas kõikuva
lootusrikkusega inimesi, kes hoolivad riski sattunud lastest ja vajavad
koostööd vanematega, kuid tee selleni on väga kurnav. Lisaks meisterlikele
suhtlemisoskustele ja empaatiavõimele vajab iga spetsialist
ka märkimisväärset isiksuslikku küpsust, et ületada rollilised
barjäärid ning luua usalduslik suhe väga erinevate väärtussüsteemide
ja harjumustega peredega. Peamise võimalusena näeme siin
siiski just ennetustegevusi, et lapsevanematega loodud suhe oleks
mitmekülgne, tugev, vaba hinnangutest ja loodud siis, kui probleemid
pole veel tekkinud. Ainult nii saab see kesta avatud ja hoolivana ka
siis, kui probleemid ja keerulised olukorrad on esile kerkinud.
Lisaks töötati projekti käigus välja:
— Kõikide koolitusprogrammide õppekavad
— Projekti koduleht
— Tervikteenuse (tegevusmudeli HOOOLIV KOGUKOND) reklaammaterjalid
— Käesolev väljaanne “Võrgustikutöö”
Hooliva Kogukonna mudelit tutvustati mitmes erinevas kohalikus
omavalitsuses, kus see pakkus suurt huvi.
Projekti käigus puutusime kokku nii unistuste, lootuste ja entusiasmi
kui ka segaduse, kurbuse ja lootusetusega. Projekt algas ajal, kui
omavalitsuste juhtide koosseis muutus ning lõppes ajal, mis tõi kaasa
suured ümberkorraldused Võru linna koolisüsteemis. Loodame väga,
et projektitegevused aitasid edasi astuda teel, mis viib lähemale
haridusjuhtide koolitusel leitud lihtsa visioonini:
Meie kogukond on parim paik väikesele ja suurele.
Õnnelik ja terviklik kogukond saab alguse õnnelikust, kõrge eneseväärtustundega
kogukonnaliikmest ning kogukonna tervisliku arengu
ja toimetuleku seisukohalt on oluline iga liikme ja iga pere toimetulek
ja rahulolu.
Võrgustikutöö väljaanne
Kliki, et lugeda lähemalt
Tutvu OK Arenduskeskuse VÕRGUSTIKUTÖÖ VÄLJAANDEGA internetis.
Võrgustikutöö on see, kui spetsialistid lahendavad probleeme lähtudes abivajaja võrgustikust ja püüavad olemasolevat võrgustikku mobiliseerida, rikastada ja kontakte tugevdada. Spetsialistide grupp, kes kuskil omaette oma hoolealuse pärast muretseb või lahendusi otsib, ei tee võrgustikutööd, nagu tihti ekslikult arvatakse. seepärast on oluline, et lapse ümber olevad tajuksid, et on osa toetavast võrgustikust.
Lisalugemist
Kliki, et lugeda lähemalt
Tutvu lähemalt tõenduspõhiste kogukonnakesksete lahenduste ja parimate praktikatega noorte riskikäitumise vähendamisel. Vaata lähemalt lisa: http://www.communitiesthatcare.net/
LAPS JA VÕRGUSTIKUTÖÖ
Lääne ühiskond on tuntud oma lapsesõbralikkuse poolest, sageli räägitakse, et « lapsed on meie tulevik ». Selliste sõnadega algab Johan Klefbecki ja Terje Ogdeni raamat « Laps ja võrgustikutöö ».
Miks siis valitsevad ühiskondades ikka veel sellised väärtushinnangud, mis ei võimalda kõikide laste ja noorte arengut ning heaolu? Kuidas meie, täiskasvanud saame luua selliseid tingimusi, kus iga riski sattunud laps ja noor saaks täiskasvanute poolt sellist toetust, mida ta väärib ja vajab, mitte eemaletõmbumist, hukkamõistu ja näpuganäitamist.
Miks kogevad sotsiaaltöötajad, lastekaitsjad, õpetajad ja terve hulk teisi spetsialiste ülekoormatust, üksindust, lootusetust ja pettumust?
Miks jäävad vanemad eemale koolist ja hoiavad kõrvale koostööst spetsialistidega ning tunnevad end tegelikult alaväärse ja mittemõistetuna?
Käesolev raamat räägib võrgustikutööst, sellest, kuidas Norras, Rootsis ja Soomes kaasatakse peale nooruki pere ja sugulaste ka naabreid, sõpru, koolikaaslasi. Võrgustikutöö võimaldab laialipillatud ressursid kokku koguda, luua ja käivitada inimestevahelised koostöövormid.
Autorid selgitavad lahti Urie Bronfenbrenneri ökoloogilise süsteemiteooria, mis annab mitmeid praktilisi näpunäiteid, kuidas süsteemide omavaheliste suhete mõistmine aitab ennetada riskikäitumist ja laste riski sattumist. Lugeda saab sellest, kuidas on seotud inimese sotsiaalvõrgustik (perekond, sugulased, sõbrad, töö- ja koolikaaslased, naabrid) ning tema tervis, sh psüühilised haigused. Saab õppida, kuidas koostada võrgustikukaarte ja abinõude kava ning mõtiskleda, miks on käitumist nii raske muuta.
Raamatut tasub lugeda ka neil, kes võrgustikutööst juba ammu teavad, sest Eesti oludes piirdub võrgustikutöö paraku tihti spetsialistide ümarlaua kokkutulekuga, kus võetakse vastu otsused, mille täitmise järjepidevaks toetamiseks tihti kellelgi enam aega ei jätku. Lapse lähivõrgustiku tegelik kaasamine pikaajalisse koostöösse on praktikas üsna võõras teema, see tundub spetsialistidele võimatu ning tekitab küsimuse, kes ja millal peaks seda tegema. Raamatust leiab konkreetseid näiteid lapse lähivõrgustiku kaasamise kohta – võrgustikumeeskond kutsub võrgustikukohtumisele peale erinevate spetsialistide ja alkoholiprobleemiga lapsevanemate ka näiteks vanemate naabri, töökaaslase, sõbrad, lapse treenerid jt. Räägitakse võrgustikukohtumiste ülesehitusest ja dünaamikast ning isegi inimestevahelistest dialoogidest. Lugeda saab ka näidet, kus kriisi sattunud inimese ümber koondus 40-50 inimest (sõbrad, sugulased, naabrid, töökaaslased). Ajal, kui riikidesisene ja -vaheline liikuvus on kasvanud ja perekondade püsivus vähenenud, on paljude inimeste jaoks tähtis leida oma ellu tuge võrgustikutöö mõtteviisi ja metoodika rakendumise abil.
Raamatu on tõlkinud ja välja andnud SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus 2001. aastal.
Ene Velström
VÕRGUSTIKUTASAKAAL
Võrgustikukohtumiste tulemuslikkuse tagab tasakaaluteooria arvestamine:
- Iga probleemiga seotud inimese kõrval on teda toetav isik lähivõrgustikust
- Probleemiga otseselt seotud osaliste ja kaudsemalt seotud osaliste arv võrgustikukohtumisel on tasakaalus
- Lähivõrgustiku liikmete arv ei jää alla ametiisikute ja spetsialistide arvule
Tasakaaluteooria on välja töötatud Mount Tom´i võrgustikumeeskonna poolt 1980. aastatel.
Kuid miks tasakaaluteooria mulle oluline on?
Eestis seni valitsenud praktikas asub riski sattunud lapse ümber enamasti tegutsema ametnikevõrgustik ja pereliikmed jäetakse pigem kõrvale, sest nad on passiivsed, ei vasta ametnike ootustele jne.
Ametnike selline tegutsemine ei too aga soovitud muutust – last ja perekonda kaasamata tunnevad nad ennast veelgi « sobimatuna ». Tasakaaluteooria rakendamine on tõhusa võrgustikutöö üks võtmetegevustest, kuna siis julgevad mõlemad osapooled, eriti lähivõrgustiku liikmed, välja tulla oma seisukohtadega. Siin ei mängi rolli ka võrgustikumeeskonna suurus – protsessile suunatud tööd on võimalik teha ka väikese arvuga võrgustikukohtumisel.
Koidu Tani-Jürisoo
LEBENSWELT JA SYSTEMWELT
Need kaks terminit pälvisid minu tähelepanu juba esmakordsel lugemisel. Maakeeli tähendavad need elumaailma ja süsteemimaailma ning paarisrakendina on neid kasutanud Jürgen Habermas. Kui varem toetas inimesi probleemide puhul eelkõige elumaailm (sugulased, külaühiskond, naabrid), siis nüüd on heaoluriikides tasakaal nihkumas järjest enam teenuseosutamise poole. Lapsi hoiavad lastehoiuteenust osutavad asutused, mitte vanavanemad ja enamike probleemide puhul eeldatakse pöördumist just teenuseosutaja poole.
Mis seda võõrandumist soodustab? Iseenesest ei ole ju ei professionaalsuses ega teenuseosutamises midagi halba.
Asutustes on käibel professionaalidele mõistetav erialakeel ja sellised sõnad-mõisted, mis tihti erinevad kliendi omadest. Oleme kohanud palju nõutuid ja vihaseid lapsevanemaid, kes on tundnud end alandatu ja oskamatuna (nt alaealiste asjade või koolikohustuskomisjonis, psühhiaatri või sotsiaaltöötaja juures). See ei tulene mitte spetsialistide pahatahtlikkusest, vaid vähesest teadlikkusest selle kohta, et kliendi elu kulgeb teises maailmas ning ta ei suuda meelde jätta palju võõrast infot (eriti emotsionaalse pinge seisundis). Selleks, et olla kontaktis ja kaasata klient elusüsteemi, tuleb rääkida nendega ühises keeles, mitte ainult terminite mõttes, vaid eelkõige usaldussuhte saavutamise osas. Selleks tuleb ennast treenida mõistma ka näiteks inimeste tahtejõuetust, erinevaid eluväärtusi, teistsugust loogikat ning õppida aktiivselt kasutama kuulamisoskusi, eelkõige teise inimese emotsioonide empaatilist tagasipeegeldamist.
Perekonnaliikmetel on raske eristada kõiki ametnikke, kes nende « juhtumiga » (nende eluga!) tegelevad. Need on kõik ühe süsteemimaailma osad ja kui inimest suunata ühe spetsialisti juurest teise juurde (ja igaühe puhul peab ta oma looga alustama algusest), tekib tal tühjuse ja lootusetuse tunne. Halb on ka see, et lähivõrgustiku liikmed võivadki hakata arvama, et ametnike kompetents on nende omast suurem ja seetõttu peavadki spetsialistid rohkem vastutust võtma nende elu ja toimetuleku eest, nende järeltulijate toetamise eest jne. Mida rohkem süsteemimaailm sekkub, seda enam väheneb inimeste kontakt elumaailmaga.
Oluline on leida nende kahe maailma vahel sisuline dialoog. Tore oli lugeda näidet Soome Keropudase psühhiaatriahaigla kogemusest. Haiglas otsustati, et kõik ainult personalile mõeldud ravikoosolekud jäetakse ära ning haigete juhtumeid hakatakse arutama ainult koos haige endaga ja tema lähedaste juuresolekul. Kui patsiendi kohta tehti otsus, sündis see vaid tema enda ja ta perekonnaga koos. Patsiendi lähivõrgustikku suhtuti kui tervenemisprotsessile kasulikku ressurssi ja mitte kui lisatülisse.
Minu unistus on, et selline suhtumine jõuaks kooli, lasteaeda, lastekaitse, tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonda. Mäletan siiani ühe oma Hamburgi Waldorfpedagoogika seminari õppejõu soovitust hea koolikliima hoidmise kohta. Ta ütles: « Kui te räägite õpilasest või lapsevanemast või teisest kolleegist, siis tehke seda nii, nagu ta oleks siinsamas juures. »
Kui tahame Systemwelt´i ja Lebenswelt´i lähendada, siis see peakski olema siinsamas juures.
Ene Kulasalu
IGA KOMPETENTSUSE JAOKS ON OLEMAS OMA VÕRGUSTIK
Minu jaoks on selle raamatu kõige olulisem sõnum päris raamatu lõpus olevas peatükis: « Koostöö aluseks on lähenemine võrgustikutööd ja kompetentsust silmas pidades ». Selles rõhutatakse asjaolu, et lapse toetamisel on kõige tähtsam pöörata tähelepanu just tema perekonnale ja sotsiaalvõrgustikule, sest nemad on kõige lähemad ja igapäevaselt lapsega kokkupuutuvad inimesed.
Me ei saa last tema võrgustikust ja perekonnast eraldada ja teda nö väljast korda teha, kuid me saame tegeleda lapse võrgustiku ja lähedaste arendamisega, nii et laps saaks nendelt vajalikul määral tuge. Kui see võrgustik pole aga tööle hakanud, siis tuleb teha kõik võimalik selleks, et see käivituks ja kui lapse lähivõrgustik on millegipärast oma töö lõpetanud, siis tuleb see taaskäivitada. Seda saavad teha just kogukonna lastekaitsjad, sotisaaltöötajad või hoopis keegi, kes on valitud seda protsessi juhtima.
Nemad on need, kes moodustavad oma võrgustiku selleks, et toetada inimest, kes tegeleb lapse lähivõrgustiku loomise ja tööle saamisega. Nende inimeste professionaalsetest oskustest oleneb, kui efektiivselt protsess käivitatakse, millist takistust nad kogevad lapse võrgustikku töös hoides. Oma võrgustikus olevaid takistusi analüüsides saavad just nemad teha ettepanekuid enda tegevuse parendamiseks (isiklike oskuste täiustamiseks ja kohalikku elu puudutavate otsuste ja määruste loomiseks, muutmiseks ning täiustamiseks). Seda kõike nimetatakse esimeseks lähenemiseks.
Teine lähenemine on seotud kompetentsuse mõistega. Laps kuulub iseenda võrgustikku ja see võrgustik peaks igati toetama lapse edenemist, tema pädevuste arendamist just nendes oludes, kus laps parajasti viibib. Laps peab saama pädevaks selleks, et igapäevaselt hakkama saada. Tal on vaja teadmisi, oskusi, võimekust, eneseteadlikkust, enesekindlust, suhtlemisoskusi ja hoiakuid, mis soodustavad probleemide lahendamist ja ühiskonnaliikmena toimimist. Lapse võrgustikeks saab lugeda perekonda, sugulasi, klassi, huviringe, naabreid ja sõpru. Nende võrgustike sees on erinevat tüüpi kompetentsused, mis võimaldavad lapsel areneda mitmekülgselt. Siin tuleb aga arvestada erinevate kultuurinähtustega. Nendes olevate väärtuste ühtlustamiseks on vaja teadvustada lõppväärtusi, mis aitavad muuta emotsionaalset tausta selleks, et teadvustada hoiakute takistavat või kasulikku iseloomu.
Kõige olulisem on suurendada lapse emotsionaalset ja sotsiaalset kompetentsust – teadlikkust iseendast, enda nägemist optimistlikus võtmes, enesereguleerimise suutlikkust, kuulamise ja kõnelemise oskusi, et oleks võimalik ennast esitleda just sellisena, nagu on sel hetkel keskkonnas kohane. Samuti on oluline suurendada empaatiavõimet, isetut hoolimist, lugupidamist, arusaamatuste ja tülide vahendamise ja lahendamise oskusi, eesmärgistamise ja õpioskusi jne. Tänane üldhariduskoolide riiklik õppekava annab võimaluse nii eelneva teostamiseks kui ka võrgustiku ning lapse kompetentsuse parendamiseks.
Väga suure tähtsusega on see, kuidas korraldab lapse pädevuse arendamist perekond ja klassikaaslased ning kuidas õpetajaskond neid selle sees juhib, samuti on oluline see, kuidas aitavad kaasa sõpruskond ja nende vanemad, huviringi kaaslased ja juhendajad, naabruskond ning ka sugulaskond. Seda just seepärast, et nende kõikide kompetentsuseks on võrgustikutöö arenemise eesmärk ja toimimise ülesanne.
Uuringud
Kliki, et lugeda lähemalt
-
On levinud seisukoht, et kuritegude ennetamine on kõige tõhusam kohalikul tasandil, sest just kohalikul tasandil on parim ülevaade kogukonna probleemidest ja seega ka parim arusaam, millised ennetustegevused on asjakohaseimad ja millistele sihtgruppidele peaks need olema suunatud. Antud uuring annabki ülevaate kohalike omavalitsuste ja kohaliku tasandi organisatsioonide kuriteoennetusalasest tegevusest, keskendudes eelkõige laste- ja noortesuunalisele ennetustööle.
http://www.centar.ee/uus/wp-content/uploads/2014/05/Kuriteoennetus-kohalikul-tasandil-raport-EST.pdf
-
Rahvusvahelise laste enesekohase hälbiva käitumise uuringu (International Self-Reported Delinquency Study ehk ISRD-3) peamine eesmärk on välja selgitada ja võrrelda omavahel tendentse alaealiste õiguserikkumiste toimepanemises ja kuriteo ohvriks langemises nii ajalises mõõtmes kui rahvusvaheliselt, tuua välja sarnasusi ja erinevusi. Olulisel kohal on laste hälbiva käitumise teoreetilised selgitused
-
Edovald, T. (2005). Ülevaade alaealiste kuritegevuse vähendamisest strateegiatest ja programmidest maailmas. Justiitsministeerium.
Mis see on? http://www.kuriteoennetus.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=40515/L%F5ppraport.pdf
Teiste uuringutega tutvumiseks kasuta alpool olevaid linke:
http://www.kriminaalpoliitika.ee/statistika-ja-uuringud
KURITEOENNETUSEST
Infomaterjalid kuriteoennetusest, sh võrgustikutööst ja projektide elluviimisest:
- Jaanuaris 2014 valminud ülevaade kuriteoennetusprogrammidest välismaal Ülevaade kuriteoennetusprogrammidest.pdf
- Norra SLT ja Taani SSP võrgustikutöö/koostöömudelite kirjeldus: SLT koostöömudeli tutvustus, SSP koostöömudeli tutvustus.
- Beccaria kuriteoennetuse kvaliteedi hindamise projekti raames välja töötatud juhised eduka kuriteoennetusprojekti kirjutamiseks ja kvaliteedi hindamise standardid: Beccaria standardid, Beccaria+juhend.pdf.
- Euroopa Kuriteoennetuse Võrgustiku koduleht. Esile tooks ühe projektide hindamisele suunatud kogumiku: EUCPN toolbox nr 3.
- Ennetustöö mudel
- Ülevaade kuriteoennetuse planeerimisest Hilborn, Jim (2007)
- Nõuanded kuriteoennetuseks Europoli kodulehekülg
- Skandinaavia näited kuriteoennetuse ja jätkutoe teemadel
Olulised viited
http://www.kuriteoennetus.ee/39731
Alaealiste kuritegevuse statistika
http://www.kuriteoennetus.ee/35834
Tehtud projektide ülevaade
http://www.kuriteoennetus.ee/40430
juhis KOV-idele
Hooliv Kogukond
Kliki, et lugeda lähemalt
Mis on Hooliv Kogukond?
HOOLIV KOGUKOND on kogukonna koostööl põhinev tegevusmudel noorte riskikäitumise vähendamiseks ja nende toimetuleku toetamiseks
Igal aastal vajavad tuhanded lapsed üle Eesti toetust oma kogukonnalt, et oma igapäevaeluga toime tulla. Meil on olemas tugevad kogukonnad ja asutused, kes soovivad laste heaks midagi ära teha. Hooliv Kogukond aitab käivitada nendevahelise koostöö ja pakub vahendeid, kuidas kogukond üheskoos tegutsedes saab riskikäitumist ennetada ning abivajajat kõige paremini aidata.
Mudel põhineb:
-
Kaasaegsetel uuringutel
-
Tervel talupojamõistusel
-
Tõenduspõhistel metoodikatel
-
Süsteemsel mõtteviisil ja eelkõige koostööl ja kaasamisel
Lapsekeskne kogukonnavõrgustik aitab probleeme varakult märgata:
Hooliva Kogukonna programmi tulemusel:
• Käivitatakse 3 aasta jooksul lapse- ja noorekesksed koostöövormid,
• Noorte ümber olevad täiskasvanud omandavad vajalikud oskused ja lahenduskesksed metoodikad
• Kogukonnas levivad koostööd ja abistamist toetavad väärtused
Kohalikul tasandil tehtud töö aitab:
• Edendada laste ja noorte tervet ja positiivset arengut
• Ennetada noorukite probleemkäitumist (sh väljalangevust, sõltuvuskäitumist, õigusrikkumisi ja ebakohast käitumist)
• Märgata hälbivat käitumist ja noore muret varakult ning sekkuda sellesse mõjusalt, kaasavalt ja
hoolivalt
Selleks viiakse läbi:
• Strateegilised konsultatsioonid kohalikes omavalitsustes ning pikaajalise tegevuskava väljatöötamine
• Koolitused ja supervisioonid noortega tegelevatele spetsialistidele
• Lapsevanemate- ja noorteprogammid ning nende kohalike juhendajate väljaõpped
ENNETAV:
Keskendub probleemide ennetavale märkamisele kogukonnas ja varastele sekkumistegevustele. Samaaegselt tegeldakse nii riskitegurite vähendamise kui ka kaitsetegurite tugevdamisega.
Noor, kelle ümber on head sõbrad, oskuslikud vanemad ja asjatundlikud spetsialistid, teeb paremaid valikuid ja tuleb eluga hästi toime.
KOOSTÖINE JA KAASAV:
Haarab kõiki kogukonna osapooli ühes suunas tegutsema, et toetada noorte inimeste tervet arengut.
Rakendatakse erinevaid koostöövorme ja -metoodikaid ning arendatakse kaasamis- ja koostööoskusi. Luuakse laiapõhjaline meeskonnatöö ja tegutsev võrgustik, kus kõik kogukonna osad on teadlikud oma rollist probleemide lahendamisel ja tunnevad, et ei tegutse üksinda.
KONKREETSE KOGUKONNA PÕHINE:
Toetub kogukonnas juba olemasolevatele ressurssidele ja toob kaasa pikaajalised tulemused.
Luuakse kogukonnale sobiv jagatud visioon, arendatakse välja kohalikele vajadustele põhinev pikaajaline tegevuskava ning rakendatakse väljakutsetele vastavad tõhusad programmid ja praktilised vahendid.
Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
The long-term aim of this project is to decrease schoolchildren’s behavior problems, risk behavior and dropping out of school by better networking on community level and regular prevention.
The main purpose of this project: the community in Võru city and Antsla parish will be significantly more involved in preventing and solving the problems by creating a network of adults surrounding the youth with risk-taking behavior. The local government specialists, members of the board of management at school, teachers and parents in 2 different areas will have a better knowledge of how to create an effective cross-sectoral child-centered network with the help of regular prevention and intervention. The information about the whole service will have reached new partners by systematic information sharing and marketing.
The project will include counseling for 2 different schools and for the local government workers in Võru city and Antsla parish. During this project the 4 subservices of the whole service will be developed and new potential partners will be found by information sharing and marketing.
As a result of this project a new service will be created in Võru city and Antsla parish, that will include:
– developing a cross-sectoral child-centered network of adults dealing with youth with risk-taking behavior in two different local governments
– regular prevention on different levels at the same time (teachers, class teachers, parents, students)
The whole service will focus on teaching and sharing the knowledge and skills needed for maintaining cooperation and shaping the attitudes of network members (family members, headmasters, teachers and local government child and youth care workers) and also developing different ways of cooperation that suit the people in the network.