Tõenduspõhised noorteprogrammid ja mida neist õppisime?
Uut programmi looma hakates suunasime pilgu välismaale, et otsida vastust küsimusele, mida saame õppida teiste riikide kogemusest, kes on selles vallas juba pikalt tegutsenud. Mida head me välismaalt leidsime ja kuidas me me seda teadmist oma programmi loomisel ära kasutasime, sellest tulebki järgnevalt juttu.
Mis töötab ja mis ei tööta?
Noorte õigusrikkujatega tegelemisel on üha enam liigutud varasemast karistamise põhimõttest noore rehabiliteerimise ja ühiskonnaga liitmise suunas. Välismaiseid uuringuid analüüsides jäi ikka ja jälle silma tähekombinatsioon R-N-R. Mida see tähendab? R-N-R tuleneb sõnadest „riskid“ (Risk), „vajadused“ (Needs) ja „kohandatavus“ (Responsivity) ning tähistab põhimõtet, mille kohaselt tuleb mõjusa programmi koostamisel lähtuda konkreetsete noorte olukorrast ja vajadustest. Millised programmid „on ennast juba tõestanud“? Sellele vastamiseks kogusime kokku 20 parimat tõendatud mõjuga programmi üle maailma, nende hulgas 4 noortele suunatud programmi (nt Agression Replacement Training, ART), 7 noortele ja nende vanematele suunatud programmi (nt Functional Family Therapy, FFT) ning 5 vanematele suunatud programmi (nt Parent Management Training – Oregon model, PMTO). Programmide juures võrdlesime nende rakendamise süsteeme, kasutatavaid metoodikaid ja teemavaldkondi ning analüüsisime lähemalt neid, mis sobisid just meie sihtgruppi kuuluvatele noortele ja nende vanematele. Milline on üks tõenduspõhine programm? Tõenduspõhine programm on organiseeritud praktikate kogum (st et olemas on põhjalikud materjalid ja selged rakendusjuhised), mille positiivne mõju on kinnitatud kvaliteetsete uuringutega. Üks näide tõenduspõhisest programmist on Functional Family Therapy (FFT), mille eesmärk on parandada peresisest suhtlust ja toetust ning vähendada negatiivsust ning ebakohast käitumist. Programm põhineb pereteraapial ning hõlmab tööd noore õigusrikkuja ja tema perega. Kokku kohtutakse 12-14 korda 3-5 kuu jooksul. Programmi lõppedes on noorel võimalik saada endale kolmeks kuuks ka tugiisik. Mõju-uuringud kinnitavad, et FFT programmi läbinud noorel on väiksem tõenäosus saata korda õigustrikkumisi ning tarvitada sõltuvusaineid.[2] Mida õppisime sellest konkreetsest programmist? FFT eeskujul seadsime oma programmi keskmesse noore suhtlemistreeningu ning koostööoskuste arendamise. Lisaks sellele panime rõhuasetuse noore motivatsiooni tekitamisele ja hoidmisele ning kontakti ja usaldusliku suhte loomisele programmi läbiviijaga – need aitavad noorel programmis püsida ning viia ellu vajalikud muudatused. Kuidas edasi? Kui olime kaardistanud kõik toimivad programmid ja nende tugevused, oli aeg sünteesida sellest kokku uus noorte ja vanemate programm. Hetkel on mõlemad programmid piloteerimise faasis, mille käigus viiakse programm esmakordselt täiemahuliselt läbi ning kogutakse sisendit programmi täiustamiseks. Seejärel viiakse programmidesse sisse vajalikud muudatused ning sama protsess kordub uuesti. Paralleelselt programmide rakendamisega mõõdetakse teises etapis ka nende mõju sihtgrupile, mis jällegi aitab programme paremaks muuta. Selliselt üha uuesti tagasisidet kogudes ja programmi täiustades liigutakse efektiivse ja toimiva programmi suunas. [1] Brogan, L., Haney-Caron, E., NeMoyer, A., DeMatteo, D. (2015) Applying the Risk-Needs-Responsivity (RNR) Model to Juvenile Justice, Criminal Justice Review. [2] www.blueprintsprograms.com