Koidu Tani-Jürisoo, Avatud Meele Instituudi juht
- Milles teie töö seisneb? Milliste noortega AMI enim kokku puutub?
Puutume kõige rohkem otseselt noorte ja noorte täiskasvanutega kokku oma programmis STEP. Noored, kes meie juurde saabuvad, on õigusrikkumise taustaga, tulevad kas vanglast, kriminaalhoolduselt, prokuröri või politsei vahendusel. Järjest enam noori on leidnud info ise, tulevad sõbra või näiteks vanaema soovitusel. Meie oleme ühendavaks lüliks noorte ja tööandjate, mõnikord ka õppeasutuste vahel ning aitame neil oma ummikusse jooksnud elusaatuse jälle lahti harutada. Need noored on tihti eemale jäänud või välja tõugatud haridusteelt, perekonnast, vahel pole neil elukohta, raha ega isegi riideid, et tööle minna. Mõnikord on aga riskialtile noorele inimesele lihtsalt saabunud õige aeg teha otsus oma elu muutmiseks. Tavapärane on see, et need noored ei ole teadlikud oma tugevustest ja huvidest, sest neist on harva lugu peetud ja tingimusteta tunnustatud.
Kaudselt puutume noorte saatuse ja lugudega kokku oma igapäevases töös koolitustel ja supervisioonidel, mis on enamjaolt mõeldud laiemale noortega tegelejate ringile (õpetajad, erinevad spetsialistid koolist, lastekaitsetöötajad, noorsootöötajad, nõustajad, alaealiste erikohtlemisega tegelevad inimesed jt).
- Milles Hooliva Kooli mudel seisneb? Kellele ja kuidas saate sellega abiks olla?
Hooliva Kooli mudel on 3-aastane koolikultuuri arendusprogramm, mille peamine fookus on heade ja tervislike suhete kujundamine, igasuguse riskikäitumise ennetus ja heastav konfliktide lahendamine. Mudel on kooliterviklik, see pole üksik tööriist või programm, mida keegi kuskil klassis rakendab, vaid see sisaldab süstemaatilisi tegevusi, mis hõlmavad kogu koolipere ja algavad juhtkonnast. Täiskasvanud on need, kes saavad anda oma igapäevategevusega eeskuju lastele ning kujundada väärtusi praktilisel moel.
3 aasta jooksul saab koolipere põhjaliku väljaõppe, mis sisaldab nii oskuste õppimist kui tööd väärtuste ja hoiakutega, täiustatakse koolisisesesid koostöövorme ning igaüks saab oma igapäevatöös olenemata oma rollist katsetada uusi meetodeid ja käitumisviise. Koolikonsultandi ja rakendustiimi eestvedamisel käivitatakse regulaarsed kovisioonigrupid, kus õpetajad saavad reflekteerida õpitu ellurakendamist. Meie unistus on, et selle tagajärjel tunnevad kõik – lapsevanemad, lapsed, õpetajad, teised töötajad- end ühtse kooliperena, kus julgetakse olla avatud, kogetakse üksteisemõistmist, seistakse oma vajaduste eest ja hoitakse kõigi osapoolte väärikust.
Mudel sobib ka lasteaeda või ükskõik, millisesse muusse organisatsiooni.
Hooliv Kool ise on nii mõtteviis, identiteet, hoiakud, oskused, tegevused kui ka keskkond. Kõik saavad selle loomisel osaleda ja isiklikult arendada. Ja loomulikult on selle peamine eesmärk toetada sügavad ja sisukat õppimist.
- Oletame, et Kuressaare kool soovib proovida Hooliva Kooli mudelit. Kelle poole tuleks neil pöörduda, millest alustada? Mis siis saama hakkab?
Igasuguse huvi korral palun pöörduda , me võtame kooliga ühendust, tutvustame tegevuskava, eeldatavat kooli panust ja võimalikku kasu ning vastame kõigile küsimustele. Peale esimest enesehindamist saab kool teha liitumisotsuse. Peale liitumist toimub kogu kooliperele stardiseminar, kus tutvustame Hooliva Kooli mõtteviisi ja võimaldame leida kõigil oma motivatsioon selle rakendamiseks. Siis pannakse koolis kokku rakendustiim- eestvedajate grupp, kes saab esimesena väljaõppe ning fookuses on eekõige koolisisesed koostöövormid töötajate vahel ning nende arendamine. Teisel aastal käivituvad ülekoolilised koolitused ja kovisioonigrupid ning keskendume õpitu rakendamisele klassides ja muudes koolitegevustes. Kolmandal aastal jätkub koolitus ning fookuses on lapsevanemate ja laiema kogukonna suhted kooliga. Kolm aastat toetab kooli sellel teekonnal AMI konsultant.
- Mis on sinu hinnangul riskikäitumisega noorte peamised juurprobleemid? Millest on noortel õigusrikkujatel enim puudu?
Neil on puudu küpse täiskasvanu toest, tihti vanemlikust hoolest ja kuuluvusest. Kahjuks jäävad nad varakult ilma nn. tavasüsteemis (lasteaed, kool, pere) tunnustamisest ja rahuldavad seda vajadust mujal. Me ei tohiks seda unustada, et keegi ei ole sündinud kurjategijaks ega narkosõltlaseks. Kasvõi üks toetav täiskasvanu võib olla noore elusaatuse muutjaks.
- Mida soovitaksid kohalikule kogukonnale/spetsialistidele/lapsevanematele noorte õigusrikkujatega tegelemise kontekstis?
Spetsialistidele soovitan kolme asja:
- õppida austama iga õigusrikkumise taustaga lapse vanemaid, ka siis, kui see on rakse, kui nad ei taha või ei oska probleemi tunnistada ja tunduvad ebaadekvaatsed. Vanemaid kaasata võimalikult varakult kõikidesse aruteludesse, teha selle nimel tööd, et nad tuleksid ja tunneksid end koostööpartnerina, õpetada neile vanemlikke oskusi ja oma lapse toetamist, tunnustada kasvõi kõige väiksemaid edusamme
- lähtuda sellest, et ma ei tee midagi nooreLE, vaid KOOS noorega, see tähendab ka oma hinnangulisuse edasilükkamist ja noorele eakohase vastutuse andmist, piiride hoidmist
- arendada pidevalt edasi oma professionaalseid suhtlemis- ja koostööoskusi ning leida koht, kus saab regulaarselt tegelda oma tööalaste raskustega ja tugevdada õnnestumisi, et vältida kurnatust ja läbipõlemist.
- Kui peaksid valima riskiässade konverentsil kõlanud ivadest mõne, siis mis on see teadmine või sõnum, mida on oluline kohalikule kogukonnale teadvustada? Palun kirjelda lühidalt 1-3 mõtet.
Mind inspireerisid paljud mõtted:
- Jannus Jaska küsimus: Mis on kohaliku omavalitsuse kalleim vara? Terve ja mönus inimene.
- Probleem, mis ei leia omanikku, ei leia ka lahendust! Vahel on päris keeruline eristada, kellel see probleem tegelikult on ning millised probleemid on lahendatavad, millised mitte ning millistega üldse tegelema peab ja tasub. Probleemide puhul on tähtis mitte kinni jääda probleemi endasse ja selle ümber halamisse, vaid liikuda meelekindlalt erinevate metoodikate abil edasi lahenduste, soovitud olukorra suunas.
- Connection before correction. Kontakti saavutamine on kõige olulisem, seda tuleb osata teha ning selle nimel tasub pingutada.