Projekt: ERIKOOLIST TAVAELLU TÕHUSA VÕRGUSTIKUTÖÖ TOEL

Jätkutugi

 
 
 

Mis see on?

Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi väljakuulutatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi programmi „Riskilapsed ja -noored“ projekt „Jätkutugi erikoolist või vanglast vabanenud noortele“
Projekti teostaja: SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus.
Projekti partner: Maarjamaa Hariduskolleegium 

Projekti kestus: veebruar 2015- veebruar 2016

Projekti pikaajaline eesmärk on: Jätkutoe pakkumise süsteemse mudeli rakendamise ning võrgustikuliikmete pädevuse ja motivatsiooni suurendamine, mille tagajärjel on Eestis suurenenud erikoolist vabanenud noorte toimetulek ja vähenenud retsidiivne käitumine.

Projekti üldeesmärk:

Projektitegevuste tulemusena:

  • on paranenud Maarjamaa Hariduskolleegiumis õppivate ja kodukohta tagasipöörduvate noorte sotsiaalne toimetulek ning neile suunatud jätkutoe kättesaadavus ja kvaliteet.
  • on välja töötatud erikoolist vabanenud noortele jätkutoe pakkumiseks vajalikud erinevatele osapooltele mõeldud programmid, metoodika ja juhendmaterjalid.
  • Erikoolide töötajate (õpetajate, sotsiaalpedagoogide, psühholoogide, järelevalveametnike jt tugispetsialistide) jätkutoe pakkumise kompetents on suurenenud.
  • Lapsevanemad on teemakesksete grupinõustamiste kaudu senisest enam kaasatud võrgustikutöösse ning nende abistamisoskused, vanemlikud oskused ja noorele täiendava toe pakkumise suutlikkus on suurenenud.
  • Informatsioon programmide rakendamise kohta on teavitustegevuste kaudu jõudnud jätkutoe pakkumisega seotud sihtgruppide, teenuse tellijate ja laiema avalikkuseni.

liblikas

 

 
 
 

Miks see on oluline?

13% kuritegudest Eestis sooritavad alaealised. Eestis registreeritakse ca 3000 alaealiste kuritegu aastas, mis moodustab 5–6% kogukuritegevusest. Alaealisi on võimalik õigele teele suunata ning ümber kasvatada kergemini kui täiskasvanuid ning just selle grupiga tegelemine annab kõige suuremaid tulemusi kuritegevuse vastases võitluses.
Korduvkuritegevus on väga suureks probleemiks, näiteks üle 60% Eesti kinnipeetavatest ja kriminaalhooldusalustest on korduvkurjategijad. Korduvkuritegevust mõjutavad lisaks isiksuslikele ja demograafilistele teguritele ka sõltuvusainete kasutamine, kinnipeetavate vabanemisjärgne toimetulek – seda eelkõige esimesel vabanemisjärgsel aastal[1].

Üheks korduvkuritegevuse riskiks on noorte madal haridustase ja statistiliselt on umbes 200 noort kriminaalhoolduses algharidusega ja ligi 100 noort on tegevusetud ehk ei tegelegi millegagi. Tihti on noorte perekond probleemne ja lähedastel puudub motivatsioon või oskus noore jaoks oluliste otsuste tegemisel aidata.

Noored, kes lähevad erikoolist välja, suundudes tagasi vanasse keskkonda või uude keskkonda, peaksid saama toetatud riskisituatsoonide ja pingeliste olukordadega toimetulekuks. Aastane tugi on noorele hädavajalik kohanemiseks keskkonnaga, mis on võrreldes erikooli kontrollitud keskkonnaga ebastabiilne ja riskiderohke. Kohapeal loodud võrgustik (kuhu on haaratud peale spetsialistide ringi ka noore mitteformaalne võrgustik) suudab anda noorele tahet ja motivatsiooni kasutada erikoolis omandatud sotsiaalseid ja toimetulekuoskusi ning kujundada oma edasist karjääri. Võrgustik peaks lisaks ennetavatele tegevustele sekkuma kiiresti kriisisituatsioonides, et takistada õpilase tagasilangemist varasematesse käitumismustritesse.

[1] Grann, Danesh, & Fazel, 2008; Gideon, 2009

Projekti tulemusena tõuseb erinevate sihtrühmade (haridustöötajad, lapsevanemad, koolitajad ja nõustajad) teadlikkus sugude temaatikast ning luuakse ja teostatakse laiapõhjaline ja jätkusuutlik tegevusprogramm, mis võimaldab osalejatel omandada praktilisi oskusi ja soodsaid hoiakuid sootundliku arengukeskkonna loomiseks poistele ja tüdrukutele. 

Üldeesmärk:

Projektitegevuste tulemusena on paranenud Tapa ja Kaagvere erikoolis õppivate ja kodukohta tagasipöörduvate noorte sotsiaalne toimetulek ning neile suunatud jätkutoe kättesaadavus ja kvaliteet. On välja töötatud erikoolist vabanenud noortele jätkutoe pakkumiseks vajalikud erinevatele osapooltele mõeldud programmid, metoodika ja juhendmaterjalid.Erikoolide töötajate (õpetajate, sotsiaalpedagoogide, psühholoogide jt. tugispetsialistide) jätkutoe pakkumise kompetents on suurenenud. Samuti on lapsevanemad teemakesksete grupinõustamiste kaudu senisest enam kaasatud võrgustikutöösse ning nende abistamisoskused, vanemlikud oskused ja noorele täiendava toe pakkumise suutlikkus on suurenenud.

Informatsioon programmide rakendamise kohta on teavitustegevuste kaudu jõudnud jätkutoe pakkumisega seotud sihtgruppide, teenuse tellijate ja laiema avalikkuseni.

Projekti eesmärgid täidetakse läbi 4 alaeesmärgi saavutamise:

  1. On välja töötatud erikoolist vabanenud noortele jätkutoe pakkumise süsteemne mudel koos erinevatele osapooltele mõeldud programmide, metoodika ja juhendmaterjalidega.
  2. On suurenenud Tapa ja Kaagvere erikooli töötajate (õpetajate, klassijuhatajate, kasvatajate, sotsiaalpedagoogide, psühholoogide, tugispetsialistide) pädevus noortele jätkutoe pakkumiseks ning koostöö tegemiseks noorte mitteformaalse võrgustiku liikmetega.
  3. On suurenenud erikoolist vabanenud noorte mitteformaalse võrgustiku liikmete abistamisoskused, lapsevanemate vanemlikud oskused ja noorele täiendava toe pakkumise suutlikkus.
  4. Jätkutoe pakkumisega seotud sihtgrupid, teenuse tellijad ja laiem avalikkus on teadlikud jätkutoe süsteemsest mudelist ning selle rakendamise võimalustest.

Projekti tulemusel:

Projekti „Erikoolist tavaellu tõhusa võrgustikutöö toel“ tegevuste tulemusena on suurenenud erikoolidest vabanevate noorte toimetulek ning jätkutoe kättesaadavus ja kvaliteet Eestis on paranenud. Tapa ja Kaagvere erikooli jätkutoe pakkumise kompetents on suurenenud. Eestis on  suurenenud erikoolist vabanenud noorte mitteformaalse võrgustiku liikmete abistamisoskused ja täiendava toe pakkumise suutlikkus.

Programm on osa Haridus- ja Teadusministeeriumi üldisest strateegilisest tegevusest, mis on suunatud laste ja noorte heaolu parandamisele, formaalharidussüsteemi ja noorsootöö mitmekesistamisele ning selle abil ka ennetustööle. Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit.

Lisainfo programmi kodulehelt www.entk.ee/riskilapsedjanoored/ ja Facebook’ist www.facebook.com/RiskilapsedJaNoored

poisssodib

Projektist lähemalt
Kliki, et lugeda lähemalt