Projekt: ERIKOOLIST TAVAELLU TÕHUSA VÕRGUSTIKUTÖÖ TOEL
Mis see on?
Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi väljakuulutatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi programmi „Riskilapsed ja -noored“ projekt „Jätkutugi erikoolist või vanglast vabanenud noortele“
Projekti teostaja: SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus.
Projekti partner: Maarjamaa Hariduskolleegium
Projekti kestus: veebruar 2015- veebruar 2016
Projekti pikaajaline eesmärk on: Jätkutoe pakkumise süsteemse mudeli rakendamise ning võrgustikuliikmete pädevuse ja motivatsiooni suurendamine, mille tagajärjel on Eestis suurenenud erikoolist vabanenud noorte toimetulek ja vähenenud retsidiivne käitumine.
Projekti üldeesmärk:
Projektitegevuste tulemusena:
- on paranenud Maarjamaa Hariduskolleegiumis õppivate ja kodukohta tagasipöörduvate noorte sotsiaalne toimetulek ning neile suunatud jätkutoe kättesaadavus ja kvaliteet.
- on välja töötatud erikoolist vabanenud noortele jätkutoe pakkumiseks vajalikud erinevatele osapooltele mõeldud programmid, metoodika ja juhendmaterjalid.
- Erikoolide töötajate (õpetajate, sotsiaalpedagoogide, psühholoogide, järelevalveametnike jt tugispetsialistide) jätkutoe pakkumise kompetents on suurenenud.
- Lapsevanemad on teemakesksete grupinõustamiste kaudu senisest enam kaasatud võrgustikutöösse ning nende abistamisoskused, vanemlikud oskused ja noorele täiendava toe pakkumise suutlikkus on suurenenud.
- Informatsioon programmide rakendamise kohta on teavitustegevuste kaudu jõudnud jätkutoe pakkumisega seotud sihtgruppide, teenuse tellijate ja laiema avalikkuseni.
Miks see on oluline?
13% kuritegudest Eestis sooritavad alaealised. Eestis registreeritakse ca 3000 alaealiste kuritegu aastas, mis moodustab 5–6% kogukuritegevusest. Alaealisi on võimalik õigele teele suunata ning ümber kasvatada kergemini kui täiskasvanuid ning just selle grupiga tegelemine annab kõige suuremaid tulemusi kuritegevuse vastases võitluses.
Korduvkuritegevus on väga suureks probleemiks, näiteks üle 60% Eesti kinnipeetavatest ja kriminaalhooldusalustest on korduvkurjategijad. Korduvkuritegevust mõjutavad lisaks isiksuslikele ja demograafilistele teguritele ka sõltuvusainete kasutamine, kinnipeetavate vabanemisjärgne toimetulek – seda eelkõige esimesel vabanemisjärgsel aastal[1].
Üheks korduvkuritegevuse riskiks on noorte madal haridustase ja statistiliselt on umbes 200 noort kriminaalhoolduses algharidusega ja ligi 100 noort on tegevusetud ehk ei tegelegi millegagi. Tihti on noorte perekond probleemne ja lähedastel puudub motivatsioon või oskus noore jaoks oluliste otsuste tegemisel aidata.
Noored, kes lähevad erikoolist välja, suundudes tagasi vanasse keskkonda või uude keskkonda, peaksid saama toetatud riskisituatsoonide ja pingeliste olukordadega toimetulekuks. Aastane tugi on noorele hädavajalik kohanemiseks keskkonnaga, mis on võrreldes erikooli kontrollitud keskkonnaga ebastabiilne ja riskiderohke. Kohapeal loodud võrgustik (kuhu on haaratud peale spetsialistide ringi ka noore mitteformaalne võrgustik) suudab anda noorele tahet ja motivatsiooni kasutada erikoolis omandatud sotsiaalseid ja toimetulekuoskusi ning kujundada oma edasist karjääri. Võrgustik peaks lisaks ennetavatele tegevustele sekkuma kiiresti kriisisituatsioonides, et takistada õpilase tagasilangemist varasematesse käitumismustritesse.
[1] Grann, Danesh, & Fazel, 2008; Gideon, 2009
Projekti tulemusena tõuseb erinevate sihtrühmade (haridustöötajad, lapsevanemad, koolitajad ja nõustajad) teadlikkus sugude temaatikast ning luuakse ja teostatakse laiapõhjaline ja jätkusuutlik tegevusprogramm, mis võimaldab osalejatel omandada praktilisi oskusi ja soodsaid hoiakuid sootundliku arengukeskkonna loomiseks poistele ja tüdrukutele.
Üldeesmärk:
Projektitegevuste tulemusena on paranenud Tapa ja Kaagvere erikoolis õppivate ja kodukohta tagasipöörduvate noorte sotsiaalne toimetulek ning neile suunatud jätkutoe kättesaadavus ja kvaliteet. On välja töötatud erikoolist vabanenud noortele jätkutoe pakkumiseks vajalikud erinevatele osapooltele mõeldud programmid, metoodika ja juhendmaterjalid.Erikoolide töötajate (õpetajate, sotsiaalpedagoogide, psühholoogide jt. tugispetsialistide) jätkutoe pakkumise kompetents on suurenenud. Samuti on lapsevanemad teemakesksete grupinõustamiste kaudu senisest enam kaasatud võrgustikutöösse ning nende abistamisoskused, vanemlikud oskused ja noorele täiendava toe pakkumise suutlikkus on suurenenud.
Informatsioon programmide rakendamise kohta on teavitustegevuste kaudu jõudnud jätkutoe pakkumisega seotud sihtgruppide, teenuse tellijate ja laiema avalikkuseni.
Projekti eesmärgid täidetakse läbi 4 alaeesmärgi saavutamise:
- On välja töötatud erikoolist vabanenud noortele jätkutoe pakkumise süsteemne mudel koos erinevatele osapooltele mõeldud programmide, metoodika ja juhendmaterjalidega.
- On suurenenud Tapa ja Kaagvere erikooli töötajate (õpetajate, klassijuhatajate, kasvatajate, sotsiaalpedagoogide, psühholoogide, tugispetsialistide) pädevus noortele jätkutoe pakkumiseks ning koostöö tegemiseks noorte mitteformaalse võrgustiku liikmetega.
- On suurenenud erikoolist vabanenud noorte mitteformaalse võrgustiku liikmete abistamisoskused, lapsevanemate vanemlikud oskused ja noorele täiendava toe pakkumise suutlikkus.
- Jätkutoe pakkumisega seotud sihtgrupid, teenuse tellijad ja laiem avalikkus on teadlikud jätkutoe süsteemsest mudelist ning selle rakendamise võimalustest.
Projekti tulemusel:
Projekti „Erikoolist tavaellu tõhusa võrgustikutöö toel“ tegevuste tulemusena on suurenenud erikoolidest vabanevate noorte toimetulek ning jätkutoe kättesaadavus ja kvaliteet Eestis on paranenud. Tapa ja Kaagvere erikooli jätkutoe pakkumise kompetents on suurenenud. Eestis on suurenenud erikoolist vabanenud noorte mitteformaalse võrgustiku liikmete abistamisoskused ja täiendava toe pakkumise suutlikkus.
Programm on osa Haridus- ja Teadusministeeriumi üldisest strateegilisest tegevusest, mis on suunatud laste ja noorte heaolu parandamisele, formaalharidussüsteemi ja noorsootöö mitmekesistamisele ning selle abil ka ennetustööle. Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit.
Lisainfo programmi kodulehelt www.entk.ee/riskilapsedjanoored/ ja Facebook’ist www.facebook.com/RiskilapsedJaNoored
Projektist lähemalt
Kliki, et lugeda lähemalt
Alaealiste kuritegevuse vähendamise arengukavas aastateks 2007-2009 olid välja toodud probleemid, millega tegeletakse praeguseni. Põhilisteks murekohtadeks on: erikoolide vähene efektiivsus korduvõigusrikkumiste ennetamisel, ebapiisav kogukonnapõhine riskilastega tegelemine, vanemliku vastutuse puudulikkus, alaealiste riskikäitumine ja ebaefektiivne reageerimine õigusrikkumistele.
Erikoolide funktsioon ja nõudmised personalile
Erikoolid on seadnud oma arendustöö prioriteetideks õppe- ja kasvatustöö individualiseerimise, mis tähendab õpilaste individuaalsete õppekavade, käitumise tugikavade, üleminekuplaanide ja sekkumisprogrammide rakendamist ning õpilastele ja personalile psühholoogilise ning füüsilise turvalise õpi- ja töökeskkonna tagamist. Erikoolide töötajate hulgas läbi viidud uuringust
Erikool kui vaid osa suuremast mõjutusvahendite süsteemist.
Erikoolide töö tulemuslikkus sõltub muuhulgas sellest, kuidas toimivad mõjutussüsteemi teised osad (alaealiste komisjon, kohalik omavalitsus, mitteformaalne võrgustik, Rajaleidja spetsialistid jne). Projekt aitab välja töötada erikoolist lahkunud õpilaste jätkutuge selliselt, et oleks olemas konkreetne tegevuskava õpilase taasühiskonnastamiseks ning meetodid, oskused ja vastutajad selle täitmise eest.
Võrgustikutöö.
Kohalike omavalitsuste aktiivsus võrgustikutöös osalemiseks on madal. Kuulumine kuriteoennetusteemadega tegelevasse koostöövõrgustikku on pigem erand – vaid viiendik küsitletud omavalitsustest on mõne sellise võrgustiku liikmed. Luuki, Järve ja Kaska (2014) läbiviidud uuringust selgub, et 63.8 % kohalike omavalitsuste esindajatest arvab, et omavalitsused ei peaks omama aktiivset rolli kuriteoennetuses[4].
Puudub süstemaatiline järelhooldus ja vanemate toetamiseks mõeldud vahendid.
Kuigi on ilmne, et probleeme tekitanud keskkonda naastes on alaealise väärkäitumise risk suur, ei rakendata erikoolist lahkuva lapse suhtes järjekindlat ning kõiki osapooli hõlmavat järelhooldust. Enamasti sõltub järelhoolduse kvaliteet kohaliku sotsiaaltöötaja heast tahtest ja oskustest, sest selged juhised ja vastutajad puuduvad. Samuti on vanemate sotsiaalsed oskused puudulikud. Ligi 4/5 õpilastest paneb kahe aasta jooksul toime uue süüteo ja 2/5 uue kuriteo. Vaid mõne aasta jooksul pärast erikoolist lahkumist jõuab kinnipidamiskohta 43% noorukitest[5]. Perekondlikud riskitegurid (vanemate psühhopatoloogia ja/või kasvatuspraktika, sotsiaalmajanduslik staatus) on üheks põhjuseks, miks resotsialiseerumine ei õnnestu. Multisüsteemse teraapia põhimõtetest lähtuv sekkumine projektis keskendub korraga erinevatele riskiteguritele (suhted, karjäär, toimetulekuoskused) samaaegselt ning erinevate võrgustikuosade ja süsteemide üheaegsele tugevdamisele, millega erikoolist lahkunu igapäevaselt kokku puutub. Jätkutugi kätkeb tegevusi nagu vanglast või erikoolist vabanenud noorte nõustamine neile, kes on vanasse keskkonda tagasi pöördunud või asunud elama uues kohas. Jätkutoega peaks kaasnema pikaajalised tegevused, mis aitavad luua, taastada ja säilitada nende noorte suhteid oma sõprade ja perekonnaga.[6]
Hariduslik mahajäämus ja tööturule sisenemise ettevalmistamine.
Väga suur osa noortest, kes erikooli satuvad, kannatavad akadeemilise edasijõudmatuse käes ning on halvasti ettevalmistatud tööturule sisenemiseks. Puudujäägid kognitiivses arengus ja varased käitumisprobleemid mõjutavad hilisemat akadeemilist edukust ja delikventsust[7] (Tremblay et al, 1992). Selleks, et vähendada noorte delikventset käitumist ja valmistada neid ette täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks saamiseks, on vaja ette valmistada noori tööturule sisenemiseks, et neil oleks pärast koolist lahkumist kindel sissetulekuallikas ja sotsiaalne kindlustatus. Selleks omakorda on vaja tegeleda hariduslike puudujääkide vähendamisega ning aidata teha noortel parimaid karjäärivalikuid olemasolevate oskuste raames. Tihti on erikoolidesse sattunutel juba käitumishäired, õpihäired ja kesised suhtlemisoskused. Enamik erikoolist lahkunud õpilastest jääb põhihariduseta või omandab üksnes põhihariduse, selgub Riigikontrolli läbiviidud järelauditist erikoolide ja alaealiste komisjonide kohta. Seetõttu on vaja leida inimesi, kes süstemaatiliselt tegeleksid karjäärinõustamise ning toimetulekuoskuste õpetamisega erikoolist lahkunud õpilastele. Eesmärgiks on pakkuda esmaseid teadmisi, oskusi ja väärtuskasvatust, mis tagaksid erikoolist tulnule vajalikud oskused tööturule sisenemiseks.
[1]Merkuljeva, Tiina (2010). Kolme erikooli olustik ja sellest tulenevad supervisioonisuunad.
[2]Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolide kontseptuaalsed alused. Haridus- ja teadusministri19.12.2008. a käskkiri nr 1570, lk. 3-4.
[3]Salla, K. A. ja Tamm, K. (2008) Mõjutusvahendite kasutamine erikoolis .Justiitsministeerium.
[4] http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/janno_jarve_centar_kuriteoennetus_20140327.pdf
[5]Järelauditerikoolidestjaalaealistekomisjonidest. Riigikoguriigieelarvekontrollikomisjon 14.02.2011
[6]http://www.kuriteoennetus.ee/markajahooli
[7]Tremblay, R. E., Masse, B., Perron, D., Le Blanc, M., Schwartzman, A. E. & Ledingham, J. E. (1992).Early disruptive behaviour, poor school achievement, delinquent behaviour, and delinquentpersonality: Longitudinal analyses. Journal of Consulting and Clinical Psychology, 60, 64–72.