Alustame lapsevanemate teemakeskse grupinõustamise juhendajate väljaõppega.
Eestis usutakse tihti seda, et võrgustikutöö tähendab spetsialistide omavahelist koostööd abivajava inimese hüvanguks. Loomulikult peavad spetsialistid koonduma ja ühise eesmärgi nimel pingutama, kuid veelgi tähtsam on see, kui inimesele abiks olevad professionaalid mõistavad, et nad saavad lähtuda ikkagi abivajaja enda lähivõrgustikust ning peaksid oma pingutused suurel määral just sinna suunama, et lähivõrgustik (n. erikoolis õppiva lapse vanemad, vanavanemad, muud lähikondlased) mobiliseeruks, omavahelisi kontakte tugevdaks ja ühineks spetsialistidega tugevaks noort toetavaks võrguks.
Kui lapsega on probleeme ning ta on sattunud juba kasvatuse eritingimusi pakkuvasse kooli, siis on tavaliselt ka lapsevanem võtnud endale kaitsehoiaku ning tihti ei ole ta võimeline ega tahagi enam oma last toetada ja temaga kaasnevaid muresid kogeda.
Projekti „Erikoolist tavaellu tõhusa võrgustikutöö toel“ väljakujundamisel läbiviidud lapsevanemate fookusgruppides kohtasime langenud enesehinnangu ja lootusetuse tunde käes vaevlevaid vanemaid, kes kindlasti vajaksid ise abi ja oleksid nõus oma lapse nimel panustama, kuid kes ei taju, et killustunud “süsteemimaailma” esindavad spetsialistid tahaksid nende last või neid endid aidata. Seetõttu on üsna loomulik, et lapsevanem püüab ka ennast koolist eemale hoida ja end isoleerida ning kogu pere satub veel sügavamale lootusetuse nõiaringi.
Ühes Eesti kasvatuse eritingimusi vajavate laste koolis tehtud uurimuse kohtaselt on need lapsed juba varases lapsepõlves jäänud ilma vanematepoolse toetuseta, nad on kogenud oma lapsepõlves tülisid, konflikte, agressiivsust ja väga ebakohaseid käitumismudeleid. Nendele toeks olema pidanud täiskasvanud on unustanud oma rolli lapsele turvalise kasvukeskkonna loomisel.
Sellepärast pidasime oluliseks oma projekti raames välja kujundada lapsevanemate teemakeskse grupinõustamise juhendajate väljaõppe erikoolide spetsialistidele, kes saavad selle abil tugevdada lapsevanematega positiivset kontakti, aidata neil õppida positiivse vanemlusega seotud oskusi ning saada tuge teiste vanemate kogemusest, suurendada usaldust kooli suhtes ning teha olulisi ennetavaid kokkuleppeid.
Koolitusel õpib temaatilise grupinõustamise läbiviijaks 12 inimest Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe ja Valgejõe õppekeskustest nign kavas on projekti käigu läbi viia grupinõustamised 50-le lapsevanemale. Väljaõppe toimumiskoht on Tartu.
Väljaõpe kestab kuni 2016.aasta jaanuari lõpuni ja kooneb viiest 2-päevasest koolitusmoodulist. Väljaõppe käigus õpitakse ja harjutatakse erinevaid tegevuslikke meetodeid grupinõustamise läbiviimiseks ning tutvustakse vajaliku teoreetilise tagapõhjaga.
Loodame, et teemakesksete grupinõustamiste kaudu saavad lapsevanemad senisest enam kaasatud võrgustikutöösse ning nende abistamisoskused, vanemlikud oskused ja noorele täiendava toe pakkumise suutlikkus suureneb. Uuringud toovad esile, et vanemlike oskuste suurenemine avaldab olulist mõju heale kontaktile ja just oskusliku vanemluse abil on võimalik noore inimese elu õnnestumisele kaasa aidata.
Väljaõppe toimumiskoht on Tartu
