Oxfordi ülikooli teadlased on jõudnud uute uuringute toel mõtlemapanevale järeldusele – enne kella kümmet töö või kooliga alustamine, ei ole meeldiv, põhjustab stressi ja on kõikide keharütmidega vastuolus. Oma kogemusele toetudes võib enamus meist öelda, et see kindlasti nii ka on.
Aga mida siis teha?
Inimese päevarütmide uurimine näitab meile, et keskmine 10-aastane ei suuda akadeemilisele tööle keskenduda enne kella poolt üheksat, 16-aastased ei tohiks akadeemilise tööga alustada enne kella kümmet. Tudengite jaoks on varasem aeg akadeemilise tööga tegelemiseks alates kella 11.00st. Dr Kelley eksperiment näitas, et ainult koolialguse hilisemaks nihutamisega paranesid põhikoolis hinded 19%.
Aga miks me kõik siis kell kaheksa tööl ja koolis peame olema?
On huvitav teada, et kuni 55-nda eluaastani on igapäevane üheksast-viieni rütm vastunäidustatud peaaegu kõigile, kuna eirab inimese põhilisi bioloogilisi rütme, ja selline toimetamine on tõsiseks ohuks inimese vaimsele- ja füüsilisele tervisele. Üle 55 aastastele aga sobib see juba märksa paremini, koolis on üle 55 aastased enamasti ainult õpetajad, edasi pole ka raske arvata, miks selline süsteem oma kahjulikkusele vaatamata ikkagi üsna levinud on. Dr. Paul Kelley’i arvates vajab ühiskond ühte tõsist sotsiaalset liikumist, et sellest ebatervislikustt harjumusest vabaneda, “kogu teadus on praegu inimeste poolel”, ütleb ta.
Ag
a miks siis unevõlas toimetamine nii halb on?
Unevõlg ja varane ärkamine mõjuvad negatiivselt inimese sooritusvõimele, tähelepanule, pikajalisele mälule, samuti suurendavad alkoholi ja uimastite ülemäärast tarvitamist. Ka ärevus, frustratsioon, impulsiivne käitumine, kaalutõus, kõrge vererõhk, stress ja palju muud on otseselt seotud meie une ja meie ärkamisega.
Seega igaühe esmane ülesanne oleks vaadata, kuidas oleks võimalik enda ja teiste elu sättida nii, et tehtav pingutus oleks kõige tõhusam.
Loe originaalartiklit siit