Korduvkuritegevus on Eestis väga suureks probleemiks. Üle 60% Eesti kinnipeetavatest ja kriminaalhooldusalustest on korduvkurjategijad, samas siiski ca 70% kriminaalhooldusalustest lõpetab kriminaalhoolduse positiivselt. Igal aastal vabaneb vanglatest üle 2500 inimese, nendest ca 40% paneb aasta jooksul toime uue kuriteo ning ca 26% satub vanglasse aasta jooksul tagasi. Korduvkuritegevust mõjutavad lisaks isiksuslikele ja demograafilistele teguritele ka sõltuvusainete kasutamine ja kinnipeetavate vabanemisjärgne toimetulek – seda eelkõige esimesel vabanemisjärgsel aastal.
Vanglast vabanevaid noori toetavad kriminaalhooldusametnikud, kelle kompetentside tõus (motivatsiooni käivitamise ja mõjutamisoskused, tulemusliku suhtlemise oskused, enesetõhususe hoidmise oskused, võrgustikutöö praktilise käivitamise oskused jm) aitaks kaasa noore taasühiskonnastamisele. Samuti on võtmeküsimuseks toimivate koostöövõrgustike loomine noorte ümber, mis ühendavad endas nii spetsialiste kui noore lähivõrgustiku liikmeid.
Vanglast vabanenud noortel on tihti kahjustunud suhted oma sõprade ja perekonnaga. Perevõrgustik tõmbub eemale ning ka vanematel on vaja toetust. Seni puuduvad pereliikmete oma jõustamisprogrammid, mille abil pereliikmed saaksid vajalikku nõu, abi ja eneseväärtuse tunnet. Pereliikmetel on tihti puudu teadmistest ja oskustest, kuidas mõjutada noore motivatsiooni ja kuidas luua talle toimetulekuks soodsat keskkonda, samuti puudub võimalus oma kogemusi jagada, ettetulevaid probleeme arutada ja neile lahendusi leida. Sellises olukorras langenud eneseväärtustunne takistab neil ka noore toetamist.
Sotsiaalprogrammide osa kriminaalhoolduses on määrava tähtsusega, sest noore valmisolekut oma eluviisi muuta on vaja toetada uute teadmiste, oskuste ja hoiakutega. Teiste riikide headele kogemustele tuginevad sotsiaalprogrammid on olemas, kuid puudub ühtne arusaam nende toimimise tõhuslikkusest ja nad pole kohandatud kohalikele oludele. Samuti pole sihtotstarbelisi sotsiaalprogramme psüühika- ja käitumishäiretega (sh intellektipuudega) noortele.
Kõigile eelpoolnimetatud jätkutoega seotud tegevustele ongi meie projekt „NOORTE SOTSIAALNE TOIMETULEK KOOSTÖÖVÕRGUSTIKU JA MOTIVATSIOONIPROGRAMMI TOEL“ suunatud. Pikaajaline toetus vanglast või erikoolist vabanemise järgselt ning head suhted sõprade ja vanematega aitavad vähendada retsidiivsust ja suurendada tõenäosust, et noor saab ise ühiskonnas hakkama.