OTSENE KASUSAAJA on potentsiaalne riskikäitumisega laps, kellele turvalise arengukeskkonna tagamiseks on tervikteenus loodud. Kaasatud piirkondade koolides õppis  2281 õpilast, kes saavad kasu siis, kui teenust rakendatakse ning selle tulemusel muutub nende õpetajate ja teiste tugiisikute käitumine.

Otsese kasusaajani jõudmiseks on projekti tegevused suunatud SIHTRÜHMALE, kelleks on need Võru linna ja Antsla valla avaliku sektori töötajad, kes puutuvad igapäevatöös kokku riskikäitumisega noortega või loovad noortele suunatud kohalikke arengukavasid.

 

 

Projekti sihtrühma liikmed:

• Kohalikud omavalitsused. Organisatsiooni nõustamisprotsessis riskikäitumisega laste ametnikevõrgustiku osapoolte kaardistamise, sellekohaste infomaterjalide väljaandmise ja teenusega seotud meediakava koostamise  protsessis tõuseb kohaliku omavalitsuse liikmete teadlikkus ning KOV usaldusväärsus ja avatus kogukonna suhtes. Nõustamisprotsessis saab KOV sisendi kohaliku arengukava muutmiseks ja täiendamiseks. Kaasatakse 2 KOV huvitatud liikmed, vähemalt 16 inimest.
• Koolide juhtkond ja juhtrühmad. Oluline lüli koolikeskkonna kujundamisel selliseks, et õpetajad keskenduksid senisest enam riskinoortele ja nende vanematele ning leiaksid ka ise selle juures koolipoolset süsteemset tuge. Regulaarne ennetustegevuste ja tugimeetmete rakendamine teostub just kooli juhtkonna poolse initsiatiivi abil. Organisatsiooni nõustamisprotsessis on nad oluliseks partneriks olemasolevate riskikäitumist ennetavate meetmete kaardistamisel ja nende toimivuse analüüsimisel, kooli töötajate arenguprogrammi kavandamisel ning  ning erinevate osapoolte (kooli töötajad, õpilased, lapsevanemad) ettevalmistamisel teenuse rakendamiseks. Nõustamiprotsessi tulemusena tõuseb koolide juhtkondade eneseteadlikkus oma ressurssside ja reservide olukorrast ning nende kompetentsus ja motivatsioon olla õppivate organisatsioonide liidriteks. Juhtrühmad kaasatakse organistasiooninõustamise protsessi ning koolituse „Võrgustikutöö ja ennetustöö võimalused riskikäitumise vähendamiseks“ 1.moodulisse. Kaasatakse vähemalt 4 kooli juhtrühmad, kokku 24 inimest.
• Kohaliku omavalitsuse lastekaitse- ja noorsootöötajad. Omavad ülevaadet seni kohapeal rakendatud  riskikäitumisega seotud sekkumis- ning ennetustegevustest ja oskavad anda oma ekspertpanuse kohaliku valdkondadedülese võrgustikukorralduse väljatöötamisse. Kaasatakse  problemaatiliste kohtade ja tugevuste leidmisse senises täiskasvanute koostöös riskikäitumisega lapse ümber, võrgustikutöö tegevuskava väljatöötamisse kavandamisse koolitusse „Võrgustiku käivitamine“ kaudu. Kaasatakse vähemalt 16 inimest 2 omavalitsusest.
• Õpetajad ja teised kooli töötajad. Sihtrühm, kes koolikeskkonnas riskinoorega otseselt kokku puutub ning seeläbi otseslt mõjutab tema käitumist ja õpitulemusi. Õpetaja peaks olema kogukonna dialoogis ning võrgustike algatamises võtmeisik. Seega on õpetajad need, kelle teadmisi ja hoiakuid on oluline mõjutada ning kelle kompetentsust erinevate kaasamismeetodite osas (nii kontakti loomine õpilaste kui nende vanematega) arendatakse. Õpetajad on kaasatud projekti mõju hindamise kavandamisse projektis ülekooliliste infopäevade ja ennetusmeetmete koolitusprgrammi 2 mooduli kaudu. Samuti projekti ja tervikteenust tutvustama lapsevanematele ja õpilastele. Kaasatakse 260 Antsla valla ja Võru linna koolide õpetajat ja töötajat. Projekti jooksul alustatud koolitusele kaasatakse 36 inimest.

KAUDNE KASUSAAJA on kogukond tervikuna. Projekti tulemusena kasvab kooli kui kogukonna hoidja ja keskuse suutlikkus kogukonda (eelkõige lapsevanemaid) oma tegevustesse kaasata. See suurendab sidususe tunnet tervikuna, mis loob võimalusi ka muuks kogukondlikuks aktiivsuseks. Suureneb kogukonna turvatunne, kuna väheneb noorte riskikäitumine. Õnnelik ja terviklik kogukond saab algusse õnnelikust, kõrge eneseväärtustundega kogukonnaliikmest ning kogukonna tervisliku arengu ja toimetuleku seisukohalt on oluline iga liikme ja iga pere toimetulek ja rahulolu.

1. On toimunud 2 KOV nõustamine, mille tagajärjel:
   • on Võru linnas ja Antsla vallas koostatud dokument mõlemas omavalitsuses riskikäitumisega laste ja noortega tegelevate võrgustiku võimalike osapoolte kaardistusega (olemasolevad KOV spetsialistid, nende ülesanded ja koostöövormid)
   • on teostatud Võru linna ja Antsla valla arengukavade analüüs seoses tervikteenusega ja vormistatud ettepanekud arengukavade muutmiseks ja täiustamiseks.
   • Võru linnas ja Antsla vallas on koostatud teenusega seotud meediakava
   • Võru linn ja Antsla vald on avalikustanud e-infomaterjalid laste ja noorte riskikäitumise kohalike ennetus- ja sekkumisvõimaluste kohta
   • Võru linna ja Antsla valla KOV töötajate (16 inimest) teadlikkus oma piirkonna tugevustest ja arenguruumist ning erinevate osapoolte võimalustest laste ja noorte riskikäitumise vähendamisel on tõusnud

2. On toimunud 2 kooli koolisisene nõustamine riskikäitumise ennetusmeetmete ja õpilaste tugisüsteemide käivitamise osas, mille käigus:

• on kahes Võru linna ja Antsla valla koolis koostatud dokument riskikäitumise ennetus- ja sekkumismeetmete kaardistuse ning nende toimivuse analüüsiga
• 2 koolis on vormistatud muutuste elluviimise kava
• 2 koolis on kavandatud töötajate arenguprogramm
• 2 kooli juhtrühma liikmetel on tõusnud teadlikkus oma kooli tugevustest ja arenguruumist ning kooli töötajate rollist riskikäitumise vähendamisel. Samuti on tõusnud teadlikkus lapsevanemate ja õpilaste kaasamisest ennetusmeetmete rakendamisse

3. Nelja kooli juhtgrupile on läbi viidud koolituse „Võrgustikutöö ja ennetustöö võimalused riskikäitumise vähendamiseks“ 1. moodul, mille                           tulemusena:

•  Võru linna ja Antsla valla kooli juhtrühma kompetentsus võrgustikutöö ja ennetustöö võimalustest on tõusnud
•  kooli juhtrühmade liikmed on teadvustanud erinevate sihtgruppidega seotud ennetustegevuste liigid ja nende mõju riskikäitumise vähenemisele
•  kooli juhtrühmade liikmetel on kujunenud soodsad hoiakud erinevate koostöövormide ja õpetajate arenguprogrammi algatamiseks koolis

4. On läbi viidud koolituse „Võrgustiku käivitamine“ 1. moodul Võru linna ja Antsla valla  KOV sotsiaal-, noorsoo- ja haridusvaldkonna spetsialistidele (16 inimest) , mille tulemusena:

• on tõusnud KOV spetsialistide teadlikkus võrgustikutöö sisu, eesmärkide, mõju, korralduse ja  käivitamise alal
• teostub osalejate senise meeskonnatöö toimivuse analüüs, oma rolli  mõtestamine võrgustikutöö kohalikus organiseerimises, võrgustikukorralduse tööpõhimõtete väljatöötamine

5.  Võru linna ja Antsla valla koolis on toimunud ülekoolilised infopäevad, mille tulemusena

• 4 kooli töötajatel on olemas teadlikkus algatatud projektist, selle eesmärkidest, tegevustest, tervikteenusest, selle osade mõjust ja ülesehitusest ning oma rollist selles. On tõusnud kooli töötajate teadlikkus võimalusest osaleda arenguprogrammis ja motivatsioon seda teha.
• 4 kooli töötajatel on soodsad hoiakud võrgustikutöö ja ennetavate tugimeetmete rakendamise suhtes

6. Võru linna ja Antsla valla koolis on käivitatud riskikäitumise ennetusmeetmete koolitusprogramm õpetajatele ja tugispetsialistidele, mille                tulemusena:

• 2 kooli õpetajad ja tugispetsialistid (36 inimest) on täiustanud oma sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi, teadvustanud oma rolli ennetustöös ning rakendavad omandatud teadmisi igapäevatöös
• 2 kooli õpetajate ja tugispetsialistide motivatsioon tervikteenuse erinevates osades osalemiseks on tõusnud

7. On teostatud avalikkusele suunatud teavitustegevused, mille tulemusena:

• on loodud ja avalikustatud 1 koduleht
• on 1 toimetatud ja kujundatud väljaanne „Võrgustikutöö“
• on välja töötatud, vormistatud ja kujundatud tervikteenuse reklaammaterjalid
• on kajastatud võrgustikuteenuse käivitamise käik OKA blogis ja Facebookis
• on tõusnud 10-s maakonna KOV-de teadlikkus projektis algatatud tervikteenusest ja selle rakendamise võimalustest
• huvigrupid on teadlikud projekti eesmärkidest, käigust ja tulemustest

8. On toimunud regulaarsed projektimeeskonna, grupijuhtide ja organisatsioonisiseste ekspertide supervisioonid projektitegevuste järjepidevaks analüüsiks ja tervikteenuse arendamiseks ning projektimeeskonna regulaarsed koosolekud ja arendusseminarid, mille tulemusena:

• projektimeeskonna liikmed ja eksperdid on teadlikud projekti käigust ja kaasatud tervikteenuse arendusse
• on tagatud projekti eesmärgipärasus ja tulemuslikkus

9. Potentsiaalse riskikäitumisega lapsed ja noored on teadlikumad nende ümber olevast sotsiaalse toetuse võrgustikust ning neil on kujunenud soodsad hoiakud erinevates koostöövormides osalemiseks.

Projekt „Kogukonnavõrgustikud noorte riskikäitumise vähendamiseks“ on lõppenud.

2013. aastal rahuldati SA OK Arenduskeskuse projektitaotlus Šveitsi Vabaühenduste Fondi vabaühenduste avalike teenuste arendamise ja teenuse äriplaani elluviimise suurprojektide taotlusvoorus. Šveitsi Vabaühenduste Fond on Eesti Vabariigi Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames 2011. aastal käivitatud toetusskeem, mida juhib ja viib ellu KÜSK koostöös Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga.
Saime 29 995 euro suuruse toetuse suurprojekti “Kogukonnavõrgustikud noorte riskikäitumise vähendamiseks” elluviimiseks
ajavahemikus 01.12.2013 kuni 28.03.2015. Projekti pikaajaliseks eesmärgiks oli kooliealiste laste ja noorte ebakohase ja riskikäitumise ning koolist väljalangevuse vähendamine valdkondadevahelise kogukondliku võrgustikutöö ja regulaarsete ennetustegevuste abil. Projekti tulemusena alustati Võru linnas ja Antsla vallas teenusekompleksi rakendamisega, mille sisuks on:
— Kohalikes omavalitsustes valdkondadeülese lapsekeskse võrgustikutöö käivitamine riskikäitumisega last ümbritsevate inimeste vahel
— Regulaarsete ennetustegevuste käivitamine üheaegselt erinevatel tasanditel (õpetajad, klassijuhatajad, lapsevanemad, õpilased)

Projekti “Kogukonnavõrgustikud noorte riskikäitumise vähendamiseks” otsene kasusaaja on potentsiaalne riskikäitumisega laps,
kellele turvalise arengukeskkonna tagamiseks on tervikteenus loodud. Kaasatud piirkondade koolides õppis sellel õppeaastal 2281 õpilast,
kes said kasu teenuse rakendamisest ning nende ümber oleva võrgustiku liikmete pädevuse kasvust. Kaudne kasusaaja on kogukond tervikuna. Projekti tulemusena kasvab kooli kui kogukonna hoidja ja keskuse suutlikkus kogukonda (eelkõige lapsevanemaid) oma tegevustesse kaasata. See suurendab
tervikuna sidususe tunnet, mis omakorda loob võimalusi ka muuks kogukondlikuks aktiivsuseks. Suureneb kogukonna turvatunne, sest väheneb noorte riskikäitumine.

SA OK Arenduskeskus on välja töötanud kogukonna koostöövõrgustikel põhineva tegevusmudeli HOOLIV KOGUKOND laste ja noorte
heaolu suurendamiseks ja toimetuleku toetamiseks.

Tervikteenus sisaldab endas koostöö algatamiseks ja käigushoidmiseks vajalike teadmiste ja oskuste õpetamist ning baashoiakute kujundamist
võrgustiku osapooltes (kohalike omavalitsuste juhid, koolide ja lasteaedade juhid ja töötajad, pereliikmed ja teised noorte lähivõrgustiku
liikmed, kohaliku omavalitsuse sotsiaal-, noorsoo- ja lastekaitse valdkonna töötajad, kohalikud ettevõtjad ja muud organisatsioonid),
samuti sisaldab see toimivate koostöövormide väljatöötamist ja käivitamist. Muutuste püsimise tagamiseks peaks mudeli rakendamisele
pühendama eritähelepanu vähemalt kolm aastat järjest ning alustama tegevusi paralleelselt kõigi osapooltega. Tänu projektile saime katsetada HOOLIVA KOGUKONNA mudeli osalist käivitamist mõne sihtgrupiga ning vastavalt saadud kogemustele mudelit täiustada ning täpsustada.

Projekti põhitegevused olid suunatud:

1. Kohalike omavalitsuste juhtgruppidele:
Toimusid strateegilised konsultatsioonid ja nõustamine:
— Visiooni kirjeldamine, kaasates erinevaid osapooli
— GROW-mudeli põhjal olukorra kaardistamine ja kavandamine
— Arengukavade analüüs seoses loodud visiooniga, esmaste muudatusettepanekute
tegemine
— Riskikäitumise ennetusega tegelevate kohaliku tasandi organisatsioonide
ja kontaktisikute kaardistus
— Spetsialistide ja haridusjuhtide koolituste käivitamine
— Meediakava loomine

2. Haridusjuhtidele ja koolide juhtgruppidele:
Toimusid strateegilised konsultatsioonid ja nõustamine
koolimeeskondadele Võru Kesklinna Koolis ja Antsla Gümnaasiumis:
— Kaardistati koolides juba rakendatavaid riskikäitumise ennetus ja
sekkumismeetmeid
— Loodi visioon ja kasutati GROW-mudelit ressursside analüüsiks
ja tuleviku kavandamiseks
— Kavandati kooli töötajate arenguprogrammid

Projekti kavandades mõtlesime kaasata ainult koolide juhtkonnad,
kuid eeltöös kohalike fookusgruppidega selgus, et koolijuhid ise
pidasid väga oluliseks ka lasteaedade juhtide kaasamist. Töötasime
kokku neli päeva järgmiste teemadega:
— HOOLIVA KOGUKONNA mudel, selle võimalikud osapooled ja nendevahelise
koostöö loomise võimalused
— Riskikäitumise ja riski sattumise mõisted, uuringu “Laste hälbiv
käitumine Eestis” 2014 tulemused
— Noorte antisotsiaalse käitumise riski- ja kaitsetegurid ja võimalusi
nende mõjutamiseks
— U. Bronfenbrenneri ökoloogilise süsteemiteooria põhimõisted ja
praktiline rakendamine
— R. Diltsi muutuste tasandite hierarhia ja selle rakendamine riskikäitumise
ennetamisel haridusasutuses

Töötades haridusjuhtidega teemal “Muutuste juhtimine riskikäitumise
ennetamiseks ja vähendamiseks” jõudsime välja mõne baasuskumuseni,
mille loomisele kogukonnas ja igas liikmes on vaja pöörata teadlikku tähelepanu.
Tähtis pole siinkohal mitte loosung, vaid see, et iga inimese tegu või tegutsemata
jätmine toetuks nendele eeldustele:

3. Kov spetsialistidele:
Toimus koolitus “Võrgustikutöö käivitamine».
Neli päeva kestev koolitus viidi läbi Võru linna ja Antsla valla kohalike
omavalitsuste sotsiaal-, noorsoo- ja haridusvaldkonna spetsialistidele
ning selle eesmärgiks oli suurendada teadlikkust võrgustikukorraldusest,
oma rollist võrgustikutöö kohalikul organiseerimisel ning
kompetentsust ja motivatsiooni selle rakendamiseks. Koolitus toimus
kogemusõppe meetodil ning sisaldas ka supervisiooni elemente.

4. Koolide töötajatele:
Toimusid ülekoolilised infopäevad Võru Kesklinna Koolis, Võru 1. Põhikoolis,
Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis ja Antsla Gümnaasiumis.
Infopäevade mõte oli teavitada kõiki asutuse töötajaid projektist ja
Hooliva Kogukonna mudelist ning sellest, et igaühel on oma roll ja
igapäevased võimalused noorte riskikäitumise ennetamiseks.
Tutvustasime noorte riskikäitumise riski- ja kaitsetegureid ning arutasime,
milliseid neist saavad kooli töötajad isiklikult mõjutada ja kuidas.
Sõnastatud soovolukorras kirjeldasime seda, kuidas toimib hooliv
kool, nii et kooli sees kui kooli ümber olevad suured ja väikesed
inimesed oleksid õnnelikud, seejärel tegime kindlaks peamised
takistused ning kavandasime võimalikke samme nende ületamiseks.
Toimusid riskikäitumise ennetusmeetmete arenguprogrammid
Võru Kesklinna Koolis ja Antsla Gümnaasiumis.
Koolide strateegilise nõustamisprotsessi lõpuks sai läbi arutatud
mõlema kooli töötajate vajadused ning alustasime riskikäitumise
ennetusmeetmete arenguprogrammiga. Arenguprogrammide üldine
eesmärk oli pakkuda osalejatele võimalust oma sotsiaalseid ja emotsionaalseid
oskusi arendada ning teadvustada oma rolli ja võimalusi
riskikäitumise igapäevases ennetuses ja tõhusas sekkumises.
Antsla Gümnaasium valis fookuseks klassijuhatajate kaasamis- ja
koostööoskuste arendamise, et vestlused lapsevanematega kulgeksid
usaldussuhtele tuginevalt ja tulemuslikult.

Võru Kesklinna Koolil oli soov alustada “Õpetajate kooli” kursusega,
mille eesmärk on aidata õpetajatel omandada niisugune mõtteviis ja
suhtlemisoskused, mis aitaksid neil parandada suhteid oma õpilaste
ja teiste oluliste inimestega võrgustikus.

Projektitegevuste käigus leidis kinnitust meie arvamus, et võtmekohaks
ja samas ka üheks keerulisemaks väljakutseks on lapsevanemate
ja erinevate last toetavate professionaalide koostöö.
Lapsevanemate fookusgruppides kohtasime langenud enesehinnangu
ja lootusetuse tunde käes vaevlevaid vanemaid, kes kindlasti
vajaksid ise abi ja oleksid nõus oma lapse nimel panustama, kuid kes
kannatasid isikustamata ja killustatud “süsteemimaailma” käes ega
tajunud, et keegi tahaks nende last ja neid ennast aidata. Seetõttu
püüavad nad ka eemale hoida ja end isoleerida ning satuvad veel
sügavamale lootusetuse nõiaringi.

Spetsialistide gruppides nägime abistamissoovi ja samas kõikuva
lootusrikkusega inimesi, kes hoolivad riski sattunud lastest ja vajavad
koostööd vanematega, kuid tee selleni on väga kurnav. Lisaks meisterlikele
suhtlemisoskustele ja empaatiavõimele vajab iga spetsialist
ka märkimisväärset isiksuslikku küpsust, et ületada rollilised
barjäärid ning luua usalduslik suhe väga erinevate väärtussüsteemide
ja harjumustega peredega. Peamise võimalusena näeme siin
siiski just ennetustegevusi, et lapsevanematega loodud suhe oleks
mitmekülgne, tugev, vaba hinnangutest ja loodud siis, kui probleemid
pole veel tekkinud. Ainult nii saab see kesta avatud ja hoolivana ka
siis, kui probleemid ja keerulised olukorrad on esile kerkinud.

Lisaks töötati projekti käigus välja:
— Kõikide koolitusprogrammide õppekavad
— Projekti koduleht
— Tervikteenuse (tegevusmudeli HOOOLIV KOGUKOND) reklaammaterjalid
— Käesolev väljaanne “Võrgustikutöö”
Hooliva Kogukonna mudelit tutvustati mitmes erinevas kohalikus
omavalitsuses, kus see pakkus suurt huvi.
Projekti käigus puutusime kokku nii unistuste, lootuste ja entusiasmi
kui ka segaduse, kurbuse ja lootusetusega. Projekt algas ajal, kui
omavalitsuste juhtide koosseis muutus ning lõppes ajal, mis tõi kaasa
suured ümberkorraldused Võru linna koolisüsteemis. Loodame väga,
et projektitegevused aitasid edasi astuda teel, mis viib lähemale
haridusjuhtide koolitusel leitud lihtsa visioonini:
Meie kogukond on parim paik väikesele ja suurele.
Õnnelik ja terviklik kogukond saab alguse õnnelikust, kõrge eneseväärtustundega
kogukonnaliikmest ning kogukonna tervisliku arengu
ja toimetuleku seisukohalt on oluline iga liikme ja iga pere toimetulek
ja rahulolu.