Kas KARISTUS mõjub? [fusion_builder_container hundred_percent=\”yes\” overflow=\”visible\”][fusion_builder_row][fusion_builder_column type=\”1_1\” background_position=\”left top\” background_color=\”\” border_size=\”\” border_color=\”\” border_style=\”solid\” spacing=\”yes\” background_image=\”\” background_repeat=\”no-repeat\” padding=\”\” margin_top=\”0px\” margin_bottom=\”0px\” class=\”\” id=\”\” animation_type=\”\” animation_speed=\”0.3\” animation_direction=\”left\” hide_on_mobile=\”no\” center_content=\”no\” min_height=\”none\”] Ene Kulasalu, täiskasvanute koolitaja, riskikäitumisega noorte motivatsiooni ja sotsiaalsete oskuste programmi looja ja kriminaalhooldusametnike väljaõppe läbiviija, Gordoni perekooli koolitaja, politseinike koolitaja, riskinoorte sotsiaalsete oskuste õppimise gruppide juht, psühhodraamaõpetaja) […]

STEP annab seadusega pahuksisse sattunud noorele võimaluse asuda tööle, oluline on siin noore enda motivatsioon, et ta ise tahab teha oma elus selle järgmise sammu. STEP omaltpoolt aitab leida sobiva töökoha või õppimisvõimaluse. Noortele mõeldud nõustamine ja tihe koostöö ettevõtjatega aitavad tagada selle programmi edu, Taanis on sarnase programmi kaudu 10 aasta jooksul töö leidnud juba

Kuritegevusega tegelemisel valitseb tihti selline kultuur, mis takistab seadusrikkujal motivatsiooni tekkimist oma käitumist muuta. Traditsiooniliselt on levinud suhtumine olnud selline, et ühiskond peab seadusrikkujatega olema karm ja karistused ning hirm saada karistatud peaks neid kuritegevusest eemal hoidma. Levinud on hoiak, et seadusrikkujaid koheldakse alaväärtuslike inimestena, kes ei väärigi austust eneseväärikust ja kelle põhiõigused ei vajagi

Kuritegevusega tegelemisel valitseb tihti selline kultuur, mis takistab seadusrikkujal motivatsiooni tekkimist oma käitumist muuta. Traditsiooniliselt on levinud suhtumine olnud selline, et ühiskond peab seadusrikkujatega olema karm ja karistused ning hirm saada karistatud peaks neid kuritegevusest eemal hoidma. Levinud on hoiak, et seadusrikkujaid koheldakse alaväärtuslike inimestena, kes ei väärigi austust eneseväärikust ja kelle põhiõigused ei vajagi

Norra edu põhineb koostööl ja uuringutel Projektimeeskond külastas Oslos paiknevat Atferdssenteret’it (The Norwegian Center for Child Behavioral Development), et uurida, kuidas  toimib koostöö Norras  toimivate noorteprogrammide ja jätkutoe mudelite osas. 1997 teadvustati Norras üleriiklikult tõsist puudust efektiivsest sekkumisest ja teenuste puudumisest probleemsete laste ja noorukitega tegelemisel. 1998 Norwegian Reseach Council esitas raporti, et „empiiriliselt toetatud

Tõenduspõhised noorteprogrammid ja mida neist õppisime?   Uut programmi looma hakates suunasime pilgu välismaale, et otsida vastust küsimusele, mida saame õppida teiste riikide kogemusest, kes on selles vallas juba pikalt tegutsenud. Mida head me välismaalt leidsime ja kuidas me me seda teadmist oma programmi loomisel ära kasutasime, sellest tulebki järgnevalt juttu.   Mis töötab ja

Vanemate kogemusklubi teemad [fusion_builder_container hundred_percent=\”yes\” overflow=\”visible\”][fusion_builder_row][fusion_builder_column type=\”1_1\” background_position=\”left top\” background_color=\”\” border_size=\”\” border_color=\”\” border_style=\”solid\” spacing=\”yes\” background_image=\”\” background_repeat=\”no-repeat\” padding=\”\” margin_top=\”0px\” margin_bottom=\”0px\” class=\”\” id=\”\” animation_type=\”\” animation_speed=\”0.3\” animation_direction=\”left\” hide_on_mobile=\”no\” center_content=\”no\” min_height=\”none\”] I Väärtustatud vanem Lapsevanemaks olemine on aega ja energiat nõudev töö. Erinevalt palgatööst ei lõppe emaks/isaks olemine kindlal kellaajal, sellelt töölt lahkumiseks ei piisa lahkumisavalduse esitamisest ning vähemalt

Vanemate kogemusklubi abil saavad lähedased julgemateks ja teotahtelisemateks Käitumisprobleemiga noore vanemad ja lähikondsed on sageli väga üksi perekonna probleemidega. Olukorrale, kus on probleemid poja või tütre käitumisega, lisanduvad süü- ja häbitunne, mis omakorda võimendavad probleemi/dega üksiolekut. Häbi kogukonna ees, oskamatus toime tulla, hirm, alandus. Hooliva keskkonna mudel ja jätkutoe mudel toetavad head toimetulekut lähivõrgustikus. Üheks

LÕPPEESMÄRK Igas Eesti KOV-is/kogukonnas on loodud selline keskkond, mis: toetab iga noore arengut ja eneseteostuse võimalusi ; rakendab õnnelikuks eluks ja ühiskonnas panustamiseks vajalikke väärtusi.   MUDEL ON : KONKREETSE KOGUKONNA PÕHINE   Toetub kogukonnas juba olemasolevatele ressurssidele ja toob kaasa pikaajalised tulemused. Luuakse konkreetsele kogukonnale sobiv jagatud visioon, arendatakse välja kohalikele vajadustele põhinev pikaajaline