Projekti “Erikoolist tavaellu tõhusa võrgustikutöö toel” käigus oleme alustanud koolitussupervisioonidega Kaagveres ja Tapal. Vahepeal on Eesti inimestes hirmujudinaid tekitanud Kaagvere ja Tapa Erikoolide nimed kolinud ajaloo prügikasti ja praegu on meie projektipartneri uueks identiteediks Maarjamaa Hariduskolleegium. Loodame ühes kooliperega, et koos uue nime ja uute hoonetega saavad koolid sisse uue hoo, et luua igale kooli tulnud lapsele arenguks ja kasvamiseks sobiv keskkond ning aidata tal leida üles oma elutee, mida mööda väärikalt ja sihikindlalt kõndida.
Koolitajad: “Oleme oma koolitussupervisioonidel käsitlenud lähemalt Hooliva Kogukonna mudelit ja võrgustikutöö käivitamise ja käigushoidmise temaatikat. Üllatuseks on olnud õpetajatele see, kui tühi on noore inimese kohta koostatud võrgustikukaart. Peamise osa tema võrgustikust moodustavadki erikooli töötajad. Peale erikoolist lahkumist ei oota teda kodus tihti ees keegi või on tegu toimetulematu või kriminaalsete kalduvustega perekonnaga, tema sotsiaalsed suhted on kadunud, tal ei pruugi olla õppimisvõimalust ega võimalusi tegelda mingi huvialaga. See ongi see koht, kus meil, täiskasvanutel tuleb tahta ja osata omavahel luua sild, millele noor võiks astuda – ikka selleks, et ka viltu kasvanud istikust võiks saada tugev ja elujõuline puu.”
“On oluline, et formaadiks on koolitussupervisioon – see võimaldab teoreetilised käsitlused siduda grupiliikmete igapäevaste kogemustega ja otsida mitmetele konkreetsetele juhtumitele üheskoos lahendusi. Oleme supervisioonil läinud liikvele konkreetsest juhtumist ja õppinud sinna juurde professionaalse suhtluse oskusi: kuidas vaadelda teise inimese käitumist, kuidas probleemi määratleda ehk aru saada, millist konkreetset suhtlemisoskust kasutada, harjutanud selget eneseväljendamist ja tagasiside sõnastamist.
Kui igapäevaselt töötada ebaküpsete käitumismustritega noorukitega, siis peab täiskasvanu olema eriti hästi koolitatud oskustega küps isiksus. See käib kõigi kooli töötajate kohta, pole vahet, kui palku või mis rollis sa noortega kohtud.” “Viimasel kohtumisel töötasid grupid välja mitu uudset koostöövormi, mida uuest õppeaastast hakata rakendama. Tihti arvatekse, et on lihtsam üksi asjad ära teha, kui kaasata teisi inimesi. Mulle meenub siin 1 tuntud tõetera: Kui tahad minna kiiresti, siis mine üksi. Kui tahad jõuda kaugele, siis mine koos teistega. Tähtis oli ka arusaamine, et kui me tahame, et laps muudab oma käitumist, siis tuleb esmalt teda ennast kaasata oma käitumise märkamisse ja analüüsimisse.”
Projekt “Erikoolist tavaellu tõhusa võrgustikutöö toel” on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi “Riskilapsed ja -noored” avatud taotlusvoorust “Jätkutugi erikoolist või vanglast vabanenud noortele” Taotlusvooru eesmärgiks on ennetada vanglast või erikoolist vabanenud noorte seas kuritegude korduvat toimepanemist ning see on välja kuulutatud Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poolt.
Projekti partneriks on Maarjamaa Hariduskolleegium (end. Kaagvere ja Tapa Erikool).
